Veebruaris tõusis eksport aastaga seitse protsenti, import viis protsenti ({{commentsTotal}})

{{1460352927000 | amCalendar}}

Kaupade eksport kasvas tänavu veebruaris võrreldes eelmise aasta veebruariga seitse protsenti ja kaupade import viis protsenti, ekspordi kasvust kolmandiku andis Eesti päritolu toodete ekspordi kasv.

Veebruaris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 0,9 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,1 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 140 miljonit eurot, mullu veebruaris 151 miljonit eurot, teatas statistikaamet.

Veebruaris olid kaupade ekspordi peamised sihtriigid Rootsi, mille osatähtsus oli 20 protsenti, Soome 16 protsenti ja Läti üheksa protsenti. Eksport kasvas enamikesse peamistesse sihtriikidesse, kõige enam Rootsi ehk 23 miljoni euro võrra, Kanadasse 20 miljoni euro võrra ja Soome 12 miljoni euro võrra. Eksport kahanes enim Hollandisse ehk 16 miljoni euro võrra.

Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, puitu ja puittooteid ning mitmesuguseid tööstustooteid. Veebruaris kasvas peaaegu kõigi kaubajaotiste eksport. Enim kasvas väljavedu kolmes kaubajaotises: 1) mitmesugused tööstustooted (kus kasvu panustasid enim kokkupandavad ehitised), 2) transpordivahendid (vastavalt sõiduautod) ja 3) elektriseadmed (vastavalt andmesideseadmed). Kahanemine toimus mehaaniliste masinate kaubagrupis.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas veebruaris ekspordist 70 protsenti ning võrreldes mullu veebruariga kasvas Eesti päritolu kaupade eksport kolm protsenti. Eesti päritolu kaupade osatähtsus oli Eesti kümnest peamisest ekspordi sihtriigist suurim Taani ehk 94 protsenti ja Suurbritanniasse 89 protsenti ning väikseim Venemaale ehk 20 protsenti eksporditud kaubas. Eesti päritolu kaubad on Eestis toodetud ja töödeldud kaubad.

Veebruaris imporditi kõige enam kaupu Soomest ehk osatähtsus oli 13 protsenti, Saksamaalt 11 protsenti, Lätist üheksa protsenti ja Rootsist üheksa protsenti. Võrreldes eelmise aasta veebruariga kasvas kõige enam import Saksamaalt ehk 18 miljoni euro võrra, Lätist 14 miljoni euro võrra ja Rootsist 13 miljoni euro võrra. Samal ajal vähenes enim import Venemaalt 19 miljoni euro võrra.

Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, mehaanilisi masinaid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning transpordivahendeid. Enim suurenes mehaaniliste seadmete ja transpordivahendite sissevedu. Samas vähenes oluliselt mineraalsete toodete sissevedu.

SEB analüütik Mihkel Nestor kommenteeris "Aktuaalsele kaamerale", et ekspordi võrdlusbaas oli madal. "Kui vaadata, mis eelmine aasta toimus, siis tegelikult ega see võrdlusbaas ka väga kõrge ei olnud - eelmise aasta veebruarikuus oli eksport üsna madal," märkis ta.

Samas prognoos näitab, et ekspordi olukord peakski paremaks minema. "Nagu me ka prognoosisime, siis see eelmise aasta kehv võrdlusbaas on taandumas ja osades harudes tõesti läheb ju hästi, kui võtta kas või puidutööstus ja mööblitööstus," rääkis Nestor.

Toimetaja: Marek Kuul



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: