Analüütik: Kreeka finantsseis on läinud ainult hullemaks ({{commentsTotal}})

SEB analüütiku Peeter Koppeli sõnul ei ole Kreeka suutnud täita ühtegi reformi ega majandust turgutanud, kõik majandusnäitajad on hoopis halvenenud. Aastaga on riik suutnud jalgel püsida vaid tänu Euroopa Liidu abipaketile.

Koppeli sõnul näitab asjade halvenemist see, et veerand Kreeka tööjõulisest elanikkonnast on töötu, riigi võlakoorem kasvab ja sisemajanduse kogutoodang väheneb.

"Kõik, mis on saanud halvemaks minna, on ka läinud. /---/ Kui elada nii kaua valesti, siis ükskõik, kuidas seda lahendada üritada, ei pruugi see toimida," ütles Koppel.

Koppeli sõnul põhjendatakse Kreeka seisu halvenemist enamasti sellega, et kasinusmeetmed ei ole tööle hakanud. "Need ei ole tõepoolest toiminud, kui räägime nii raskes olukorras olevast riigist," lausus Koppel. Kasinusmeetmete vastased kreeklased kasutavad aga olukorda ära selleks, et taas rõhutada: meetmete asemel tuleks ajada teistsugust poliitikat.

"Teistsugune elustiil tähendab, et võlakoormust tahetaks vähendada ja keegi peab kreeklaste elustiilile peale maksma hakkama," sõnas Koppel.

EL-i nõutud muutusi pole tehtud

Analüütiku sõnul ei ole Kreeka teinud ära reforme, mida euroliit abipaketi andmisel nõudis. Riik on olukorda hoopis hullemaks teinud, näiteks tõsteti ettevõtlusmakse, mis tähendab, et see valdkonda, mis majandust parandada võiks, on nüüd veel rohkem piiratud.

"Kreeka suuremad ettevõtted sügavad kukalt ja mõtlevad: noh, viimane lahkuja kustutab siis tule," lausus Koppel.

Sarnaselt ei ole ka ekspordinumbrid kasvanud. Saab vaid öelda, et tööjõud on odavnenud ja seeläbi on märgata ka Kreeka poole vaatavaid ettevõtteid, kes seda ära kasutada tahaks. Edu ei ole siiski kuskilt näha, sest ettevõtluskeskkond on ebastabiilne ja Koppeli sõnul ka ettevõtjavaenulik.

EL hoiab Kreekat vee peal

"See, et kreeklased saavad enam-vähem tavapärast elu elada, tuleneb sellest, et Euroopa Liit on sinna vedanud suhteliselt jämeda helesinise toru, kust antakse raha juurde," kommenteeris Koppel.

See näitab Koppeli sõnul esimest varjatud märki EL-i fiskaalunioonist ehk sellest, kuidas kõrgema tootlikkusega majandused peavad ülal madalama tootlikkusega majandusi.

Põgenikekriisi valguses ei pääse aga Kreeka majandusseis uudistekünnisest üle.

Toimetaja: Greete Palmiste



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: