Analüütik: Kreeka finantsseis on läinud ainult hullemaks ({{commentsTotal}})

SEB analüütiku Peeter Koppeli sõnul ei ole Kreeka suutnud täita ühtegi reformi ega majandust turgutanud, kõik majandusnäitajad on hoopis halvenenud. Aastaga on riik suutnud jalgel püsida vaid tänu Euroopa Liidu abipaketile.

Koppeli sõnul näitab asjade halvenemist see, et veerand Kreeka tööjõulisest elanikkonnast on töötu, riigi võlakoorem kasvab ja sisemajanduse kogutoodang väheneb.

"Kõik, mis on saanud halvemaks minna, on ka läinud. /---/ Kui elada nii kaua valesti, siis ükskõik, kuidas seda lahendada üritada, ei pruugi see toimida," ütles Koppel.

Koppeli sõnul põhjendatakse Kreeka seisu halvenemist enamasti sellega, et kasinusmeetmed ei ole tööle hakanud. "Need ei ole tõepoolest toiminud, kui räägime nii raskes olukorras olevast riigist," lausus Koppel. Kasinusmeetmete vastased kreeklased kasutavad aga olukorda ära selleks, et taas rõhutada: meetmete asemel tuleks ajada teistsugust poliitikat.

"Teistsugune elustiil tähendab, et võlakoormust tahetaks vähendada ja keegi peab kreeklaste elustiilile peale maksma hakkama," sõnas Koppel.

EL-i nõutud muutusi pole tehtud

Analüütiku sõnul ei ole Kreeka teinud ära reforme, mida euroliit abipaketi andmisel nõudis. Riik on olukorda hoopis hullemaks teinud, näiteks tõsteti ettevõtlusmakse, mis tähendab, et see valdkonda, mis majandust parandada võiks, on nüüd veel rohkem piiratud.

"Kreeka suuremad ettevõtted sügavad kukalt ja mõtlevad: noh, viimane lahkuja kustutab siis tule," lausus Koppel.

Sarnaselt ei ole ka ekspordinumbrid kasvanud. Saab vaid öelda, et tööjõud on odavnenud ja seeläbi on märgata ka Kreeka poole vaatavaid ettevõtteid, kes seda ära kasutada tahaks. Edu ei ole siiski kuskilt näha, sest ettevõtluskeskkond on ebastabiilne ja Koppeli sõnul ka ettevõtjavaenulik.

EL hoiab Kreekat vee peal

"See, et kreeklased saavad enam-vähem tavapärast elu elada, tuleneb sellest, et Euroopa Liit on sinna vedanud suhteliselt jämeda helesinise toru, kust antakse raha juurde," kommenteeris Koppel.

See näitab Koppeli sõnul esimest varjatud märki EL-i fiskaalunioonist ehk sellest, kuidas kõrgema tootlikkusega majandused peavad ülal madalama tootlikkusega majandusi.

Põgenikekriisi valguses ei pääse aga Kreeka majandusseis uudistekünnisest üle.

Toimetaja: Greete Palmiste



{{c.alias}}
{{c.createdMoment}}
{{c.body}}
{{cc.alias}}
{{cc.createdMoment}}
+{{cc.replyToName}} {{cc.body}}
Kommentaare ei ole.
Oled sisseloginud kui {{user.alias}}. Logi välja
Sisselogimine ebaõnnestus.

Pole veel kasutajat/unustasid salasõna

Nimi võib olla kuni 32 tähemärki pikk
Kommentaar võib olla kuni 600 tähemärki pikk
{{comment.captcha.word.answer}}

www.err.ee

Merejääl sündivad hülgepojad on südikamad

Nii viiger- kui hallhülged eelistaksid järgmise põlvkonna ilmale tuua jää peal. Viigerhülge jaoks on pehme talv teravam probleem, hallhülged saavad poegida ka maismaal, kuid seal sirgunud isendid on merejääl kasvanud liigikaaslastest nõrgemad.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.

ETV OTSE
Viipekeelsed uudised