"Välisilm": Venemaa uus välispoliitiline doktriin peab rõhutama Venemaa kasvavat tähtsust ({{commentsTotal}})

Vene välisminister Sergei Lavrov teatas nädalavahetusel Moskvas toimunud Venemaa välis- ja kaitsepoliitika nõukogu koosolekul, et president Vladimir Putin andis tema ametkonnale korralduse töötada välja riigi uus välispoliitiline doktriin. Dokument peab rõhutama Venemaa üha kasvavat tähtsust maailma asjades kaasarääkimisel ja otsustamisel

Ilmselt hakkavad uues doktriinis peegelduma seisukohad, mida Lavrov avaldas oma jaanuarikuisel suurel pressikonverentsil ja ka Vene välisministeeirumi ajakirjas Russia in Global Affairs kuu aega tagasi ilmunud pikemas Vene välispoliitika analüüsis, vahendas "Välisilm".

Moskva on võtnud kindla kursi, rõhutamaks, et kui nad seni on olnud n-ö tugeva Lääne, konkreetselt USA, surve all, kes on soovinud neid kuidagi alla suruda, siis nüüd on Venemaa ise häälekamalt maailmaasjades kaasa rääkima asunud ja Lääs peab varem või hiljem sellega arvestama hakkama.

"Seni näeme mittekonstruktiivse ja ohtliku käitumise jätkumist Venemaa suhtes, sealhulgas NATO tugevdamist meie piiride lähistel ja Euroopa ning Aasia raketikaitsesüsteemide loomist USA poolt, millesse Ühendriigid on haaranud ka Euroopa ja Kirde-Aasia riigid. Usume, et sellised sammud on destabiliseerivad ja lühinägelikud," rääkis Lavrov.

Sel nädalavahetusel tuli Lavrov tagasi teema juurde, mis nii pressikonverentsil kui ka oma pikemas välispoliitilises artiklis rõhutas, et maailmas on praegu palju ebaselgust ja selle taustal on sündimas uus maailmakord, kus Venemaal on oluline roll.

"Selgusetuse periood maailmapoliitikas jätkub, võimatu oleks ühe käeliigutusega vastata kõigile probleemidele või luua "maagilist valemit" kõigi probleemide lahendamiseks. Uus doktriin peegeldab tõsiasja, et maailm on liikumas uue, polütsentrilise arhitektuuri juurde globaalpoliitikas ja see põhineb ideaalvariandis juhtivate võimukeskuste omavahelisel suhtlusel, mis aitaks leida lahendusi globaalprobleemidele," selgitas minister.

Kindlasti hakkab uues doktiinis seisma Vene juhtkonna seisukoht, et maailmapoliitikas tuleb olla mitte idealist, vaid pragmaatik. Igal riigil on oma kindlad huvid, huvipiirkonnad ja teiste siseasjadesse ja huvidesse sekkuda ei tohi.

"Oleme valmis konstruktiivseks koostööks meie Lääne partneritega, sealhulgas Euroopa ja USA-ga. Oleme avatud järk-järgulisele koostöö arendamisele nendega, kuid üksnes ja eksklusiivselt võrdsetel ja vastastikkku kasulikel alustel ilma teineteise siseasjadesse sekkumata ja respekteerides teise poole põhihuve," rääkis Lavrov.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: