Kunstnikud katsid Kadrina keskkooli seinad grafitiga ({{commentsTotal}})

Kadrina valla aasta tegija – ühendus "Seinategu" andis Kadrina keskkooli garderoobi hallidele seintele grafitiga uue värvilise ilme. Kokku on seintel sadu uudistamist ja ülesleidmist ootavaid detaile.

Seinakujunduse idee pärines garderoobihoidjalt, kes tüdines tundide ajal tühjade hallide seinte vaatamisest. "Vaatasin neid seinu ja mõtlesin, et mida sa neist pesed kogu aeg, on ju kriimud ja hallid. Kuna meie bussijaam tehti nii ilusaks, läksin direktor Pani juurde ja ütlesin, et kas meie koolimaja ei saaks ka teha natukene rõõmsamaks," rääkis kooli garderoobihoidja Melaine Liiv.

Seintele andis uue elu ilme Kadrina keskkooli vilistlaste kunstnikeühendus Seinategu. Ühenduse kaunistatud laululava ja bussipaviljonid meeldisid vallarahvale sedavõrd, et Seinategu krooniti ka valla aasta tegijaks.

"Priit Kaare [ühenduse Seinategu kunstnik – toim] kohta oskan öelda seda, et ilmselt on see tal kooliajast pisikuna külge jäänud ja ta on seda õiges suunas edasi arendanud," rääkis Kadrina keskkooli direktor Arvo Pani.

"Mu enda leivanumbrid on sellised lõbusad leboasendis tegelased ja eks ma üritasin need siis ka vastavalt kujundada. Inspiratsiooni sain erinevatest koolitundidest – kehaline kasvatus, muusikaõpetus, matemaatika ja füüsika," selgitas ühenduse Seinategu kunstnik Priit Kaare.

"Minu arust on see väga põnev, et siin nii värvilised seinad on, kooli on palju lõbusam tulla," nentis Kadrina keskkooli õpilane Melyna Liiva.

Seintelt leiab nii vanasõnu, valemeid kui kuulsate muusikute, sportlaste ja matemaatikute nimesid nii kodukandist kui ka laiast maailmast. Õpilased leidsid, et seintel peaksid koha leidma ka presidendid ja Eestile oluliste suurmeeste näopildid.

Toimetaja: Merit Maarits



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: