Arpo: märksa ohtlikum on see propaganda, mida tehakse venekeelsele publikule ({{commentsTotal}})

{{1460480088000 | amCalendar}}

Venemaa suunal on Eestis olukord pigem pingestunud ja kuigi Vene riigi kontrollitud meediakanalite suhtes peab olema ettevaatlik, ei kujuta eestikeelsed Vene propagandakanalid, nagu Sputnik, Eesti riigi julgeolekule erilist ohtu, leiab kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Martin Arpo. Tema hinnangul tuleb tähelepanelikum olla hoopis venekeelsele auditooriumile suunatud propaganda puhul.

"Olukord on rohkem pingestunud, sest Venemaa ei ole Ukraina suhtes tagasikäike teinud. Venemaa jätkab n-ö rusikavibutamist ja sõjalisi operatsioone, eks see kõik mõjutab rahvusvahelist julgeolekukeskkonda," rääkis Arpo „Ringvaatele“.

"Rahvusvaheline olukord mõjutab ka meie sisejulgeolekut, aga ei saa öelda, et sisejulgeolek oleks läinud halvemaks, kuigi rahvusvaheliselt on olukord praegu ärevam. Aga ka ärevusel on ka kaks tahku – see, et ohtusid teadvustatakse, tähendab, et neid on võimalik ka ennetada," nentis ta.

Sputnikut Arpo Eestis arvestatavaks ajakirjanduseks ei pea ja ei usu, et see selleks ka saab, aga tõdes, et siin sõltub palju avalikkusest ja Eesti ajakirjandusest.

"Sputniku eesmärk on teha propagandat just eestikeelse sihtgrupi suunal. Üldiselt eesti inimesed oskavad olla allikakriitilised. Märksa ohtlikumaks tuleb pidada seda propagandat, mida tehakse vene keeles venekeelsele publikule," ütles Arpo.

Tema sõnul peab olema ettevaatlik kõigi Vene riigi kontrollitud meediakanalite suhtes, sest kõigile, kes on Venemaal riiklikult kontrollitud, neile on antud ka käsk ja suunis, millist sõnumit edastada.

"Neid kanaleid ei pea ka keelama, sest otseselt need kellegi elu ei ohusta ja ei ohusta ka meie julgeolekut, kui me oleme nende olemusest teadlik," nentis Arpo.

Asjaolu, et FSB värbab allikaid tavaliste inimeste seast, pole tema sõnul sugugi uus tendents. "Põhjus on see, et teadlike ja õiguskuulekate inimeste hulgast on allikaid raskem värvata, palju kergem on ligi astuda kurjategijale ja teha talle ettepanek," selgitas Arpo.

Tema sõnul teeb sellise olukorra ohtlikuks see, et kriitilises olukorras kasutab Venemaa neid samu kuritegelikke kanaleid nt relvade ja võitlejate sisse smugeldamiseks, nagu Ukrainas.

Sputniku Eesti lood on anonüümsed, kuid kapo aastaraamatus tuuakse välja nimed, kes on artiklite taga. Sputniku Eesti esindust kureerivad Moskvast Marina Perekrestova ja Liana Minasjan. Juulist 2015 töötab Eesti esinduse juhina Jelena Tšerõševa. Kohaliku toimetuse koosseisu kuulub ka endine KGB töötaja Viktoria Jürmann, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Üldiselt hindab kapo Venemaa meediaprojektide mõju kesiseks, kuna nähtav ja kogetav reaalsus erineb oluliselt Kremli propaganda esitatust.

Toimetaja: Merit Maarits



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: