EKRE ei pea ennast parempopulistideks ({{commentsTotal}})

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ei pea ennast kaitsepolitsei aastaraamatus nimetatud parempopulistideks. Partei esimehe Mart Helme sõnul tekitavad ühiskonnas vastandumist hoopis need, kes soovivad pagulasi vastu võtta.

Kapo aastaraamatus seisab: "Pagulasteema emotsionaalne võimendamine kahjustab Eesti ühiskonna huve. See on soodne Venemaa tänasele võimule, kes omakorda kasutab kõiki võimalusi, et külvata segadust Eestis, lõhestada Euroopa Liidu ja NATO ühtsust." Lisatud on, et mida suurem on ühiskonnas vastandumine, seda avatumad ollakse vaenulikule propagandale, vahendas "Aktuaalne kaamera".

EKRE esimees Mart Helme ütles, et Venemaad näevad endiselt ohuna ka need, kes praegu pigem pagulaste vastu võitlevad.

"Ma olen absouutselt veendunud, et igal eestlasel istub kuklas see, et me ei tea kunagi, millega Venemaa meid üllatada võib ja ma ei usu, et see Venemaa temaatika kuhugi ära kaob. Lihtsalt hetkel on teine ja kuumem teema," ütles Helme.

Tema hinnangul ei ole Eesti ühiskond lõhenenud. "Eesti ühiskond on lõhenenud ainult nende peades, kes tahavad meile kangesti tuua immigrante ja Euroopat nõrgestavad need, kes nagu Merkel ja Hollande pagulasi massidena sinna sisse lasevad," rääkis Helme.

Vastandumisest ja pagulasteema võimendamisest rääkides ei jäta kapo raamat puutumata ka teise äärmuse esindajad pagulasküsimustes, nimetades neid vasakpopulistideks.

Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper ütles, et inimõiguste eest võitlejaid ei saa Eestis nimetada vasakpopulistideks.

"Muidugi on erinevad grupid, kes riigile seda meelde tuletavad või proovivad survestada riiki, et nad rohkem selle teemaga tegeleksid. Ma näengi, et siin ongi probleem võib-olla selles, et on jäetud selle äärmusluse vastu võitlemine rohkem kodanikuühiskonna õlgadele ja riik ise ei ole julgenud või tahtnud piisavalt jõuliselt nende väärtuste kaitseks välja astuda," arvas Käsper.

Ta lisas, et ühiskonna lõhenemise vältimiseks peaks riik näitama üles riigimehelikkust ja ajutise populaarsuse vähenemisele vaatamata seisma inimõiguste eest.

Toimetaja: Merili Nael



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: