Piimatootjad proovivad madala turuhinna tingimustes ennast teraviljakasvatusega vee peal hoida ({{commentsTotal}})

Kuigi piimahind on madal, pole loomakasvatajad alla andnud - väetiste pealt kokku ei hoita, küll aga panustatakse nüüd enam teraviljakasvatusele ja tootmise mitmekesistamisele.

Ennu ja Anne Nurk on Türi vallas, Põikva külas Saare talu pidanud juba 25 aastat. Poolteist aastat tagasi alanud kriis tähendab neile seda, et igale piimakilole tuleb viis kuni kuus senti peale maksta.

Ennu Nurk ütles ERRi raadiouudistele, et nad on proovinud suurendada teraviljakasvatust ja müünud rohkem tõumullikaid. "Samamoodi aitab praegu vee peal püsida pullide müük ja aasta tagasi alustasime kõrvalt ka lihaveiste kasvatusega", rääkis Ennu Nurk. Talupidaja möönis, et ainult piima tootmisega läheks raskeks.

Suurtootja Väätsa Agro kevadise põllutööd on seal maal, et esimene ring väetisi on juba külvatud ja nüüd tegeletakse sõnniku laotamise ning mullaharimistöödega. Väätsa Agro juhatuse esimees Margus Muld ütles, et madalast piimahinnast hoolimata pole ettevõte kriisiplaani peetud, kuid optimeeritud on tootmiskulusid.

"Piimahind on kuskil 220 eurot tonn, kuid kasumlik omahinna piir koos lisakuludega jookseb seal 270 euro juurest. Seega võib öelda, et 50 eurot maksame tonni pealt ise peale," selgitas Muld. Tema sõnul päästis mullu ettevõtte teraviljakasvatus. "Saagikus oli väga hea ja ka kokkuostuhind polnud küll kõrge, kuid väga mõistlikul tasemel," märkis Väätsa Agro juht.

Ettevõtte suutis just teraviljakasvatusega katta ära suure osa piimanduskriisi põhjustatud kahjumist. Väätsa Agro külvas sügisel 800 hektarit talivilja, millele aga möödunud talve heitlikud ilmad tegid suurt kahju.

Vääta Agro taimekasvatusjuht Anneli Tihu ütles, et ainsana võib rahule jääda tritikale talvitumisega, kuid umbes 50 hektarit taliotra ja 150 hektarit talirapsi tuleb ümber künda ning uuesti külvata. "Me proovime päästa kuskil 100 hektarit, mida me usinasti väetame ja vaatame, kas sealt veel elujõulisi taimi on tulemas," märkis Tihu.

Väästa Agro ei plaani väetiste pealt kokkuhoida ja samuti suurendatakse teraviljakasvatuseks mõeldud kasvupinda 200 hektari võrra. Seejuures on ettevõtte kõik suured investeerimisplaanid edasi lükanud ja tehakse vaid lühikese tasuvusajaga kulutusi.

Küll aga pole maha maetud lootust ehitada Lõõla suurfarmi juurde veel üks laut tuhandele lehmale, kuid ehituseks läheb alles pärast piimahinna normaliseerumist. "Ma kardan, et meil tuleb veel kaks aastat seda madalat piimahind kannatada. Väike lootus on, et 2018. aastal midagi muutub. Aga noh kristallkuuli ei ole ja loodame, et see juhtub varem," sõnas Muld.

Toimetaja: Allan Rajavee



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: