Galbur: Moldova toetust Euroopaga lõimumisel aitab tugevada tõhusam võitlus korruptsiooniga ({{commentsTotal}})

Moldova rahvas on endiselt Euroopa Liiduga ühinemise küsimuses lõhenenud, kuid selles on süüdi peamiselt eelmise valitsuse korrumpeerumine, märkis täna Moldova välisminister Andrei Galbur. Välisministri sõnul aitab tõhus võitlus korruptsiooniga rahva enamuse toetust Euroopaga lõimumise suhtes suurendada. Galbur kinnitas ka, et suurim julgeolekuoht Moldovale on just rahva rahulolematus ning et NATO-ga ühinemist Moldova ei plaani.

Galburi sõnul väljendab Euroopa Liiduga lõimumise vastane rahvas sellega eeskätt oma viha poliitilise eliidi vastu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kuivõrd eliit on kasutanud Euroopa Liiduga ühinemise retoorikat rahva arvelt oma parteihuvide teenimiseks, on rahva pahameel mõistetav, ent seda on võimalik leevendada järjekindlusega reformide läbiviimisel. Kui rahvas näeb, et korruptandid võetakse vastutusele ja korruptsioonile pannakse piir, pöörduvad ka Euroopa Liidu vastased taas Euroopa kurssi toetama," selgitas Galbur.

Galburi sõnul on vaja viia läbi konkreetsed reformid, mis taastaksid rahva ja Moldova välismaiste partnerite usalduse. Tema sõnul on valitsusel reformikava väga täpselt paika pandud ning selle elluviimine peaks taastama rahva usalduse nii valitsuse kui ka Euroopa vastu. Galbur meenutab, et Moldova on alati olnud geopoliitiliste huvide kokkupõrkekoht ja see protsess jätkub.

"Praegu on kõige tähtsam meeles pidada, et kuigi me ei alahinda geopoliitilist elementi, on Moldova suurim nõrkus riigi sisene. Kui peame reformikavast kinni, suudame riiki seestpoolt tugevdada, muutes ta tugevamaks ka igasuguste väliste ohtude vastu," selgitas Galbur.

Tema sõnul pole Moldoval, vastupidiselt levinud eksiarvamusele, sugugi plaanis kultuuriliselt sarnase ning sama keelt rääkiva Rumeeniaga ühinema hakata. Moldova iseolemise tunnistamine on kirjas ka alusdokumentides, millel kahe naaberriigi suhtlus rajaneb.

Kuna Moldova kavatseb jätkuvalt kinni pidada põhiseadusesse kirjutatud neutraliteedipõhimõttest, siis NATO-ga liitumist Galburi sõnul isegi ei arutata, küll aga plaanib Moldova kaitseorganisatsiooniga edaspidigi koostööd teha.

Toimetaja: Merit Maarits



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: