ERR Kreekas: Pireuse sadama põgenikelaager elab laialiajamise hirmus ({{commentsTotal}})

Kreeka võimud püüavad põgenikke suunata armee rajatavatesse laagritesse, aga sisserändajad kardavad, et see pärsib nende liikumisvabadust. Ateena Pireuse sadamas püütakse turismihooaja lähenedes sulgeda pea 5000 inimesega põgenikelaagrit.

Piraeuse sadam on Vahemere ääres üks suuremaid, kuid seal asub ka Ateena suurim põgenikelaager. Merevärav on Ateena südalinnast paarikümneminutilise autosõidu kaugusel ja teenindab igal aastal üle 20 miljoni reisija, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Erinevatel aegadel on sadamaalal elanud 4000-5000 põgenikku. Viimastel päevadel on sealt inimesi bussidega ära viidud Kreeka teistesse laagritesse.

Põgenikelaagris levivad kuulujutud, et Kreeka valitsus tahab laagri kuu lõpuks tühjaks saada, sest algamas on turismihooaeg ja need inimesed ja telgid ei ole vaatepilt, mida Kreeka sooviks turistidele pakkuda

Rootsi vabatahtlik William rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et kellelgi ei ole tõelist informatsiooni ja kõik on segaduses.

"Meie jaoks on see masendav, sest oleme siin, et aidata, aga meil ei ole toimuvast mingit informatsiooni. See ei peaks olema meie vastutus, aga kui siin neid vabatahtlikke ei oleks, valitseks siin täielik kaos," kommenteeris ta olukorda.

Suurbritannia vabatahtlik Joe lisas, et keegi põgenikest ei taha sellest laagrist lahkuda, sest nad ei tea, kuhu neid viiakse. "Mõnikord on laagrid keset maapiirkonda, kus pole millelegi ligipääsu. Siin on neil lihtne ligipääs."

Toimetaja: Priit Luts



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: