Sakslased arendavad välja tehnoloogiat, millega teha kahjutuks merre uputatud keemiarelvad ({{commentsTotal}})

Saksamaa plaanib kolme aasta jooksul välja töötada tehnoloogia, millega teha kahjutuks merepõhjas lebavad keemiarelvad. Keemiarelvi on pärast Teist maailmasõda uputatud ka Läänemerre ja kohalikud põhjahoovused võivad seda kanda ka Eesti rannikule.

"Ainuüksi Saksa vetes on seda 1,6 miljonit tonni. See täidaks kaubarongi, mille pikkus on 3000 km," rääkis Saksamaa põllumajandus- ja keskkonnaministeeriumi projektijuht Jens Sternheim "Aktuaalse kaamera" vahendusel.

Sakslased lubavad, et neil on kolme aasta pärast olemas tehnoloogia, millega keemiarelvad kahjutuks teha. Need on veealused tööstusrobotid, mis toovad keemiarelva pinnale.

"Saksa mõte on laskemoon leida ja üles tõsta. Seejärel põletatakse see sealsamas. Mõte on tuua praam merele ja põletada keemiarelv selle pardal," rääkis Sternheim.

Eesti rannikust oleks keemiarelvade lekke eest tänu oma põhja pinnavormile kaitstud ainult Liivi laht. Küll aga võiks Läänemere hoovused võimalikku saastet kanda mujale Eesti rannikule.

"Sügavamates veekihtides on nad üsna püsivad. Liiguvad tsirkulaarselt – vastupäeva piki külgi. Kõik, mis idakaldal on, saab suure tõenäosusega kantud ka Eesti rannikule," rääkis TTÜ Meresüsteemide instituudi nooremteadur Ilja Maljutenko.

Eestit ohustavad aga keemiarelvadest rohkemgi laevavrakid, mille roostetanud paakidest võib lekkida diislit. Need vrakid on lähemal kui teadaolevad keemilise relva uputamise kohad. Ka siin võib olla pääsetee – soomlased arendavad tehnoloogiat, millega eemaldada vrakkidelt kütust ilma keskkonda ohustamata.

"Tuvastatakse vraki kütusetankid, sinna puuritakse sisse augud, mille kaudu kütus välja pumbatakse ja pärast pannakse n-ö korgid ette," selgitas PPA merevalvekeskuse vanem Ivar Treffner.

Toimetaja: Merit Maarits



Politsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest äraPolitsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest ära
Puukaitsjad takistasid tulutult tunde Haabersti remmelga mahavõtmist

Politseil kulus teisipäeva varahommikust alates ligi kuus tundi, et Tallinnas Haabersti ristmiku ümberehitusele ette jäänud remmelga juurest valvet pidanud aktivistid eemale ajada, et saaks puu maha võtta.

Uuendatud: 14:58 
INTERVJUU
Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.
Vene suursaadik: sanktsioonid on halvasti mõjunud nii Eestile kui Venemaale

Vene Föderatsiooni suursaadik Aleksandr Petrov tunnistas ERR-ile antud lühiintervjuus, et kui vahepeal oli Eesti ja Venemaa suhetes paranemise märke, siis viimaste sündmuste valguses on suhted taas halvenenud.

Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics