Sakslased arendavad välja tehnoloogiat, millega teha kahjutuks merre uputatud keemiarelvad ({{commentsTotal}})

Saksamaa plaanib kolme aasta jooksul välja töötada tehnoloogia, millega teha kahjutuks merepõhjas lebavad keemiarelvad. Keemiarelvi on pärast Teist maailmasõda uputatud ka Läänemerre ja kohalikud põhjahoovused võivad seda kanda ka Eesti rannikule.

"Ainuüksi Saksa vetes on seda 1,6 miljonit tonni. See täidaks kaubarongi, mille pikkus on 3000 km," rääkis Saksamaa põllumajandus- ja keskkonnaministeeriumi projektijuht Jens Sternheim "Aktuaalse kaamera" vahendusel.

Sakslased lubavad, et neil on kolme aasta pärast olemas tehnoloogia, millega keemiarelvad kahjutuks teha. Need on veealused tööstusrobotid, mis toovad keemiarelva pinnale.

"Saksa mõte on laskemoon leida ja üles tõsta. Seejärel põletatakse see sealsamas. Mõte on tuua praam merele ja põletada keemiarelv selle pardal," rääkis Sternheim.

Eesti rannikust oleks keemiarelvade lekke eest tänu oma põhja pinnavormile kaitstud ainult Liivi laht. Küll aga võiks Läänemere hoovused võimalikku saastet kanda mujale Eesti rannikule.

"Sügavamates veekihtides on nad üsna püsivad. Liiguvad tsirkulaarselt – vastupäeva piki külgi. Kõik, mis idakaldal on, saab suure tõenäosusega kantud ka Eesti rannikule," rääkis TTÜ Meresüsteemide instituudi nooremteadur Ilja Maljutenko.

Eestit ohustavad aga keemiarelvadest rohkemgi laevavrakid, mille roostetanud paakidest võib lekkida diislit. Need vrakid on lähemal kui teadaolevad keemilise relva uputamise kohad. Ka siin võib olla pääsetee – soomlased arendavad tehnoloogiat, millega eemaldada vrakkidelt kütust ilma keskkonda ohustamata.

"Tuvastatakse vraki kütusetankid, sinna puuritakse sisse augud, mille kaudu kütus välja pumbatakse ja pärast pannakse n-ö korgid ette," selgitas PPA merevalvekeskuse vanem Ivar Treffner.

Toimetaja: Merit Maarits



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt rahanumbreid

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: