Riigireformi arutelu riigikogus: vaja on riigireformi definitsiooni ja tegevuskava, mis lähtuks tõhususest ({{commentsTotal}})

{{1460611923000 | amCalendar}}

Riigikogu kogunes täna arutama tähtsa riikliku küsimusena riigivalitsemise reformi. Ettekannetega esinesid peaminister Taavi Rõivas, vandeadvokaat Jüri Raidla, riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet ning riigikogu riigireformi toetusrühma esimees Tanel Talve.

Põhiseaduskomisjoni esimehe Laaneti sõnul on parlamendis juba alanud debatid haldusreformi üle ja ta avaldas lootust, et arutelu riigivalitsemise reformi üle aitab ühiskonnas tekitada laiemat diskussiooni Eesti riigi tuleviku üle. Laaneti hinnangul võiks riigivalitsemise reformi kõige üldisem eesmärk olla ühtsem, paindlikum ja tõhusam riigivalitsemise süsteem.

Kalle Laaneti seisukohad:

„Kuigi Eesti riik toimib üldjoontes hästi, ootavad elanikud, et nende elujärg edaspidi paraneks ning riigi osutatavate teenuste hulk suureneks ja kvaliteet ning kättesaadavus paraneksid. Samuti ootavad inimesed, et neid kaasataks endid puudutavate oluliste otsuste langetamisse rohkem,“ rääkis oma ettekandes Kalle Laanet. „Seega võiks riigipidamise reformi eesmärgiks olla kõige üldisemalt soov viia Eesti riigivalitsemise süsteem kooskõlla muutunud oludega, muuta see ühtsemaks, paindlikumaks ja tõhusamaks.“

Laaneti sõnul tuleb riigivalitsemise reformi tegemisel kindlasti arvestada sellega, et Eesti tõsisemad probleemid on seotud rahvastiku vähenemisega. Samuti märkis ta, et riigivalitsemise reform seondub ääremaastumise küsimusega.

Väljavõtted Taavi Rõivase kõnest:

* Iga minister ja iga riigiametnik peab otsima võimalusi, kuidas korraldada tööd veel tõhusamalt.
* Peab olema võimalik saavutada ka et ka vähenenud koosseisuga saavutama sama tulemuse.
* Meil peab olema tarkust teha seniseid ülesandeid oluliselt efektiivsemalt. Tema hinnangul peaks sarnaste tegevuste ja väärtustega ametkondi ja organisatsioone peaks vajadusel rohkem koostööd tegema panema, vajadusel ka liitma.
* Rõivase sõnul võiks eeskujuks võtta näiteks reformid maksu- ja tolliametis ning maanteeametis, kus tänu e-teenustele vähenes viie aasta jooksul töötajate arv 21%, kuid palgad on tõusnud 40%.
* Käsil on haiglate- ja koolivõrgu korrastamine, avalike teenuste digitaliseerimine, e-arvetele üleminek, digiregistratuuri käivitamine, aga ka aruandluse vähendamine ettevõtetele ning näiteks jagamismajanduse seadustamine, mis on sündinud riigi ja erasektori koostöö tulemusena.
* Riigilt palka saavate töötajate osakaal tööhõives ei tohi paisuda, nendes tingimustes peavad valitsusasutused tulema edukalt toime Eesti ees seisvate pikaajaliste ülesannetega, milleks on majandusliku heaolu kasvatamine ja julgeoleku tagamine.
* Jälgida tuleb kolme sihti: 1) valitsuse töö on tõhusam ja halduskoormus väheneb, 2) valitsussektori töötajate osakaal tööealisest elanikkonnast ei kasva ning 3) valitsemissektori kulutuste osakaal SKPst ei suurene.

Väljavõtted Jüri Raidla kõnest:

* Eesti riik ei ole katki, meie põhiseadus on meid hästi teeninud. Eesti riik ei vaja remonti vaid kaasajastamist, et tulevikus meid sama hästi teenida.

* Riigireform või riigivalitsemisreform? Raidla tõi välja, et riigivalitsemisreform viitab vähemradikaalsele tegevusele kui riigireform. On olemas risk, et tegu on siiski liiga kitsa terminiga, mistõttu ei pruugi see saada oma vajalikku elujõudu. Ta tõi näiteks, et koondamine suures regionaalhaiglas, pidades ilmselt silmas TÜ kliinikumi personalivähendamist, ei ole riigivalitsemise reformiga kuidagi seotud.

* Vaja kokkulepet kolmes punktis. Riigireform ei ole eesmärk iseeneses, see on vahend, et riik edasi toimida saaks, märkis Raidla. Selleks tuleb tema hinnangul kokku leppida kolmes punktis:

1) eesmärk, milleks võiks olla kulukuse vähendamine ohverdamata riikluse kvaliteeti;

2) mõiste ja sisu: Riigireform on praeguse definitsiooni järgi justkui kõiksuse reform, kus kardetakse, et sellega püütakse muuta kõike. Praegu teeb valitsus defineerimatu riigireformi ja valitsust kritiseeritakse defineerimata reformi eest. Riigireform tuleks praktikas määrata ehk defineerida reformi komponentide loetelu ja nende tegevuste lahtikirjutuse kaudu. Selleks tuleks läbi vaadata nii erakondade valimisplatvormides sisaldunud riigireformi puudutanud lubadused, Eesti koostöökogu, tööandjate keskliidu ning teiste osapoolte ettepanekud;

3) mõõtkava ajas ja ruumis. Lähtuvalt definitsioonis loetletud tegevustele tuleks jätkata konkreetsete tegevustega. Riigireform peaks liikuma kiires tempos, et Eesti 100. sünnipäevaks oleks midagi tehtud.

Tanel Talve seisukohad:

Riigireformi toetusrühma esimees Tanel Talve kutsus parlamenti üles olema eestvedaja riigivalitsemise reformi tegemisel. „Murelikuks teeb tervikliku tegevuskava puudumine: üksikute ideede esile kerkimine ei ole siiski reformistrateegia, ehkki see võib olla väga hea sisend reformikava koostamisel,“ lausus ta.

„Seetõttu on ülitähtis paika saada riigireformi lähteülesanne, ajakava ja selle monitooringu regulaarsus. Riigikogu poolt selgelt defineeritud riigireformi lähteülesanne ja reformi kava olemasolu on eriti oluline, kuna riigireformialane vastutus jaguneb mitme ministeeriumi vahel.“

Talve rääkis, et toetusrühm on teinud riigikogu põhiseaduskomisjonile ka oma ettepanekud riigireformi lähtealuste väljatöötamiseks.

„Esmalt, muuta riigireformi teema arutamine riigikogus oluliselt tähtsa riikliku küsimuse vormis regulaarseks. Teiseks: põhiseaduskomisjonil võtta endale juhtiv roll nii riigireformi olemuse ja lähteülesande defineerimisel, kui ka riigikogu otsuse väljatöötamisel, mis annaks selged suunised täitevvõimule jõuliseks, eesmärgistatud ja süsteemseks tegevuseks riigireformi kui terviku läbiviimisel,“ ütles Talve.

Jüri Raidla kommenteeris teemat ka "Aktuaalses kaameras":

Toimetaja: Rain Kooli, Marju Himma



reportaaž sõmerust
Rakvere Lihatööstuse tootmishoone Sõmerus

Kuidas streigipilved tapamaja kohale tõusid?

Mis juhtub, kui töötajatele tundub, et juhtkond vaatab neist üle ja ümber? Tuleb streik. Rakvere lihakombinaadi tapamaja töötüli tagamaid käis Lääne-Virumaal Sõmerus uurimas ajakirjanik Toomas Sildam. 

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: