TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti ({{commentsTotal}})

{{1460620136000 | amCalendar}}

Eestis on umbes 20 000 korterelamut, mis vajavad hädasti terviklikku renoveerimist, neist vaid 700 on viimase viie aastaga seda teinud. Nõukogudeaegse ehituskunsti tulemusel on tüüpprojektmajad tänapäevaste standardite kohaselt sisuliselt soojustamata ja ventileerimata. Korda tehtud betoonelementidest „paneelikas“ on aga turul hinnas ning võib kesta sisuliselt igavesti. Investeering renoveerimisse tuleb kokkuhoitud kulude arvelt kiiresti tasa.

Kortermaja terviklik renoveerimine on kulukas, kuid osaliselt seda ka ette võtta pole mõtet, leiab Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) professor Jarek Kurnitski vestluses ERR-i uudisteportaaliga. „Ikka üks kord ja korralikult tuleks teha,“ on Kurnitski seisukoht.

Usinamad korteriühistud on selleks lasknud koostada ehitusprojekti ja taotlenud kuni lubatud 40% ulatuses renoveerimistoetust Kredexist – viimastel aastatel on sedasi korda tehtud 700 korterelamut, jäämäe veepealne osa.

Veerandsajandiga pooled majad korda

Kurnitski prognoosib, et samas tempos jätkates on 20-30 aasta pärast 10 000 maja korras, eeldusel, et Kredexi toetus EL-i fondidest või riigi vahenditest jätkub. Kuna fondid toimetavad aga tähtaegselt, on perspektiiv viiest aastast edasi ebaselge – võimalik, et toetused kaovad sootuks. Seetõttu soovitab Kurnitski ühistutel kiirustada ja toetuse taotlus kokku panna – Kredex toetab „järjest loe“ põhimõttel, st valikut ei tehta, kõik, kes tingimustele vastavad ja korrektselt taotlevad, toetuse ka saavad. Kredexi tingimus on aga, et renoveerimine peab olema täielik, mitte osaline.

Renoveerimistoetusteks on järgmise viie aasta peale ette nähtud 102 miljonit eurot, samas kui vajadus oleks mitu korda suurem. Seejärel võib aga seegi võimalus lõppeda, juhul kui uusi vahendeid ei leita.

„Õige on kohe renoveerida, sest vajalikud tehnilised lahendused on olemas,“ soovitab Kurnitski. „40% on väga hea toetus. Kui see ülipopulaarseks muutub ning raha hakkab otsa lõppema, võidakse seda toetusmäära allapoole tuua, nii et tasub ikka kohe ette võtta,“ kinnitab professor.

„Protsess ei ole lihtne – ei ole lihtne ei projekteerimise korraldamine ega ehitushangete korraldamine,“ hoiatab Kurnitski. Seetõttu tuleb kaasata ka tehniline konsultant, kes aitab projekti ette valmistada.

Vanad tüüpmajad soojustamata ja ventileerimata

Praegu on pudelikaelaks projekteerijate nappus, kes suudaks uues meetmes nõutud põhjalikumaid projekte teha, lisaks kipuvad olema mahud suuremad, kui projekteerijaid turul praegu on. Kurnitski samas nõudeid liialt karmiks ei pea – kui varem Kredex eeldas, et renoveerimise käigus ehitatakse üksiti välja korralikud ventilatsioonisüsteemid, siis töö käigus selgus, et nii see siiski polnud. Seetõttu lisati detailsed ventilatsiooninõuded nüüd toetuse tehnilistesse tingimustesse.

Vanadel hoonetel peab renoveerimise tulemusel kujunema energiamärgiseks vähemalt C klass, mis on praegune uute hoonete energiatõhususe miinimumnõue. Edaspidi peab uute hoonete energiatõhusus paranema B-klassini (madala energia hoone) ja alates 2021. aastast A-klassini (liginullenergiahoone). Vanadel tüüpelamutel on see aga pigem F ehk nagu ütleb Kurnitski: „Vanad kortermajad on tänapäeva mõistes soojustamata ja ventileerimata.“

Vilets soojustus ja olematu ventilatsioon ongi tüüpvead, mille Nõukogude-aegne ehituspärand meile jättis. Põhjused on Kurnitski sõnul lihtsad: ehitusmaterjale polnud eriti saada, et soojustada, lisaks oli energia sisuliselt tasuta käes – küta, palju jaksad. Läti ja Leedu elamufondi seisukord on seetõttu analoogne, küll aga ehitati nii Soomes kui Rootsis samal ajal – valdavalt 60-ndatel – nö magalarajooni elamuid ka juba siis energiatõhusatena.

Renoveeritud „paneelikas“ on igavene

Kurnitski kinnitab, et Mustamäe renoveeritud „hurštšovka“ on hea investeering, mille hind turul üksnes tõuseb ning arvata, et renoveerimine on vaid ajutine lahendus, on ekslik.

„Uus lahendus kestab ikkagi vähemalt 20 aastat, enamik lahendusi ka kauem. Fassaadi viimistluslahendused ei pruugi üle 20 aasta vastu pidada, siis on võimalik, et need fassaadid tuleb üle krohvida, kuid muud lahendused kestavad ikka pikaajaliselt,“ kinnitab Kurnitski. „Kui renoveerimise käigus ankurdatakse maja betoonelementide väliskoorikud sisekoorikutega, siis need kestavad heades tingimustes pärast terviklikku renoveerimist igavesti,“ kinnitab Kurnitski, et ehituskvaliteedi tõttu vanu elamurajoone lammutama hakkama ei pea.

„Korter Mustamäe renoveeritud majas on tõusva kinnisvaraväärtusega objekt,“ kinnitab professor, et müüma tõtata oma tüüpprojektkorterit ei tasu.



Viljandimaal hukkus maastikusõidukiga ümber läinud nooruk

Viljandimaal hukkus laupäeval maastikusõidukiga ümber läinud nooruk.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Ott TänakOtt Tänak

Tänak eesootavast Poola etapist: see on sõitjate ralli

Autoralli MM-sari jätkub järgmisel nädalavahetusel Poolas, millele Sardiinias võiduarve avanud Fordi piloot Ott Tänak läheb vastu lootusrikkalt.

Jogurtid.Jogurtid.
Magusamaks tõstab jogurti hinda üle 40 protsendi

Kuigi algul oli plaanis suhkrumaks panna peale vaid limonaadidele, siis esmaspäeval riigikogus vastu võetud magustatud jookide seaduses on kirjas ka piimatooted ja täismahlad.

Uuendatud: 19:03 
Meeleavaldajad Haaberstis.Meeleavaldajad Haaberstis.
Muinsuskaitseamet riigikogule: Haabersti paju pole püha puu

Muinsuskaitseamet teatas ametlikus vastuses Haabersti paju kaitsele asunud riigikogu liikmetele, et puu ei vaja riikliku kaitse alla võtmist ning Õismäe elamurajooni pole põhjust miljööväärtusliku alana käsitleda.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Politsei paigaldas pealinna taskuvaraste eest hoiatavad märgised

Kolmapäeva hommikul paigaldasid Kesklinna politseijaoskonna konstaablid koos Tallinna Kesklinna valitsuse esindajaga vanalinna tänavatele märgised, mis hoiatavad taskuvaraste eest.

Mohamed SalahMohamed Salah
Liverpool ostis 39 miljoni euro eest ründetalendi

Eesti jalgpallikoondise kapteni Ragnar Klavani meeskond Liverpool ostis täna 39 miljoni euro eest AS Romalt egiptlasest ääreründaja Mohamed Salah', kes sõlmis viie aasta pikkuse lepingu.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema