Alatalu Vene sõjalennukite käitumisest: tegemist on tavalise suurriikide vahelise musklimänguga ({{commentsTotal}})

Vene sõjalennukite manöövrid USA sõjalaevade läheduses pole midagi üllatavat, leiab ajaloolane Toomas Alatalu. Samuti märgib ta, et sarnane tegevus Balti merel on täiesti normaalne ja seaduspärane.

"Mitte midagi üllatavat selles ei ole. Kui Ameerika sõjalaev tuleb Balti merre, mida Venemaa on alati lugenud oma mereks, siis see ka fikseeritakse. On ka selline tava, et kui omavahelised suhted on pingelised, siis vastaspoolte sõjaliste üksuste liikumist jälgitakse," selgitas Alatalu "Ringvaatele".

"Venemaa teeb meeleheitlikult propagandat selle nimel, et näidata, et kõiges on süüdi Ameerika Ühendriigid, et lahendada ära oma probleemid Euroopaga," lisas ta.

Alatalu sõnul poleks Venemaa sellist operatsiooni ette võtnud, kui läbi Taani väinade oleks tulnud mõne teise NATO-riigi sõjalaev. "Aga kuna tuli Ameerika laev, oli kosmonautika päev ning Venemaal on nüüd kosmose sõjajõud, siis tuli selline aktsioon ette võtta. Tõenäoliselt see lendur saab vähemalt kiita, kui mitte midagi enamat."

Samuti ei maksa Alatalu sõnul ära unustada, et Venemaa ja Ameerika Ühendriigid on praegu sõdivad riigid. "See omavaheline konkurents kajastub kogu sellel rindel, kus Ameerika ja Venemaa sõjajõud asuvad. See, et midagi toimub ka Balti merel, on täiesti normaalne ja seaduspärane," nentis ta.

Toimetaja: Merit Maarits



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: