Piirivalveameti endine juht: riigipöörde õhutamise võimalust peab võtma tõsiselt ({{commentsTotal}})

Piiri tähistamine on tähtis, kuid piiril peab olema ka piisavalt valvureid ning alahinnata ei tohiks n-ö imporditava riigipöörde ohtu, leiab endine piirivalve juht Roland Peets. Siseministeerium plaanib idapiiri välja ehitada 2020. aastaks.

Piiriala puhastamine algas aasta tagasi, tänavu on idapiiri väljaarendamiseks eraldatud 20 miljonit eurot, siseministeerium loodab sama palju saada ka järgmisel aastal, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Hinnanguliselt maksab kogu piiriehitusprojekt natuke üle 70 miljoni euro, aga praegu käib projekteerimine ja projekt peaks valmis saama selle aasta lõpuks," ütles siseministeeriumi piirivalvepoliitika osakonna juhataja Janek Mägi.

Peamised probleemid on salakaubavedajad ning inimkaubitsejad, kuid massilist piiririkkumist siseministeerium ei ennusta. Kui aga riigipöördekatse toetuseks tuleb üle piiri relvarühmitus, siis loodetakse kaitseliidule.

"Siin me ei saa öelda, et tegemist on piirivalvega. Aga kui on kiiresti vaja jõude appi saada, siis PPA-l on koostöökokkulepe näiteks kaitseliiduga, seda harjutatakse ja vajadusel suunatakse täiendavalt inimesi ka appi," rääkis Mägi.

Kunagine Piirivalveameti peadirektor, praegu Ida-Virumaal Toila vallavolikogu juhtiv Roland Peets leiab, et piiri väljaehitamine on õige. Kuid piirivalvuritega ei tema arvates koonerdama ning ka riigipöördeõhutamist peaks võtma tõsiselt, sest ajad on muutunud.

"Narva-Jõesuu lähedal on üks mälestusmärk, tank, mille juures enne pronksiööd käis kaks pensionäri koos lastelastega. Nüüd käivad seal tuhanded. Mingisugune muutus on ühiskonnas toimunud ja kindlasti on see pinnas ekstreemseteks tegevusteks," rääkis Peets.

Idapiir, sealhulgas 90 km aeda ja kaamerad, peab olema välja ehitatud vabariigi 100. sünnipäevaks.

Toimetaja: Merit Maarits



klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: