Piirivalveameti endine juht: riigipöörde õhutamise võimalust peab võtma tõsiselt
Piiri tähistamine on tähtis, kuid piiril peab olema ka piisavalt valvureid ning alahinnata ei tohiks n-ö imporditava riigipöörde ohtu, leiab endine piirivalve juht Roland Peets. Siseministeerium plaanib idapiiri välja ehitada 2020. aastaks.
Piiriala puhastamine algas aasta tagasi, tänavu on idapiiri väljaarendamiseks eraldatud 20 miljonit eurot, siseministeerium loodab sama palju saada ka järgmisel aastal, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Hinnanguliselt maksab kogu piiriehitusprojekt natuke üle 70 miljoni euro, aga praegu käib projekteerimine ja projekt peaks valmis saama selle aasta lõpuks," ütles siseministeeriumi piirivalvepoliitika osakonna juhataja Janek Mägi.
Peamised probleemid on salakaubavedajad ning inimkaubitsejad, kuid massilist piiririkkumist siseministeerium ei ennusta. Kui aga riigipöördekatse toetuseks tuleb üle piiri relvarühmitus, siis loodetakse kaitseliidule.
"Siin me ei saa öelda, et tegemist on piirivalvega. Aga kui on kiiresti vaja jõude appi saada, siis PPA-l on koostöökokkulepe näiteks kaitseliiduga, seda harjutatakse ja vajadusel suunatakse täiendavalt inimesi ka appi," rääkis Mägi.
Kunagine Piirivalveameti peadirektor, praegu Ida-Virumaal Toila vallavolikogu juhtiv Roland Peets leiab, et piiri väljaehitamine on õige. Kuid piirivalvuritega ei tema arvates koonerdama ning ka riigipöördeõhutamist peaks võtma tõsiselt, sest ajad on muutunud.
"Narva-Jõesuu lähedal on üks mälestusmärk, tank, mille juures enne pronksiööd käis kaks pensionäri koos lastelastega. Nüüd käivad seal tuhanded. Mingisugune muutus on ühiskonnas toimunud ja kindlasti on see pinnas ekstreemseteks tegevusteks," rääkis Peets.
Idapiir, sealhulgas 90 km aeda ja kaamerad, peab olema välja ehitatud vabariigi 100. sünnipäevaks.
Toimetaja: Merit Maarits