Belgia transpordiminister astus ametist tagasi ({{commentsTotal}})

{{1460716258000 | amCalendar}}

Belgia transpordiminister Jacqueline Galant esitas tagasiastumisavalduse, kuna opositsiooni väitel jättis ta tähelepanuta turvariskid, mis ilmnesid Brüsseli lennujaamas enne 22. märtsi rünnakuid.

Opositsioon lekitas salajase 2015. aastal koostatud Euroopa Liidu dokumendi, kus kritiseeriti Brüsseli lennujaamade turvameetmeid, vahendasid BBC ja "Aktuaalne kaamera".

Euroopa Liidu aruande lõigud ilmusid täna hommikul Belgia lehtedes. On selge, et toimetustesse jõudsid need üsna vahetult enne lehtede trükkiminekut, kujutades seega pahaaimamatule transpordiministrile tõelist pommi.

Opositsioon nõudis ministri tagasiastumist üllatavalt agressiivselt.

Jacqueline Galanti sõnul polnud ta aruandest teadlik, sest mingil põhjusel ei jõudnud selle koopia tema ministeeriumisse. Galanti sõnul ei saa ta üldise vaenulikkuse tingimustes aga enam kuidagi ametis jätkata.

"Organiseeritud ja teatraalne segadus viimase 48 tunni jooksul on teinud mulle võimatuks tõsise töö jätkamise," ütles Galant.

Algul püüdis oma valitsuse liiget kaitsta ka peaminister Charles Michel.

"See tagasiastumine on möödunud ööl ajakirjanduses avaldatud paljastuste tulemus, kus avaldati osi Euroopa Komisjoni aruandest julgeolekumääruse rakendamise kohta," kommenteeris Michel.

Hiljem pidi Michel tunnistama, et tegelikult oli Galant aruande tulemustega kursis.

Belgia ajakirjanduse teatel on nõrgad turvameetmed lennujaamades aga ainult jäämäe tipp. Tegelikult ei suutvat riigivõim mitte kuskil riigis, mitte üheski valdkonnas elementaarsetki turvalisust tagada.

Samasuguseid süüdistusi on varem esitanud ka välisallikad.

Eelmise kuu lõpus toimunud Brüsseli rünnakutes hukkus 32 inimest. Rünnakute eest võttis vastutuse äärmusrühmitus ISIS.

Toimetaja: Allan Rajavee, Arni Alandi, Merili Nael



klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: