Ühistulise piimatööstuse rajamist toetatakse 15 miljoni euroga ({{commentsTotal}})

Eestisse rajatakse piimatootjate poolt kauaoodatud ühistutele kuuluv piimatööstus. Maaeluministeerium käivitab selleks maikuus 15 miljoni eurose toetusmehhanismi, millest ühistulistele piimatööstusprojektidele saab hakata toetust taotlema oktoobris.

Ühistulise suurprojekti toetust plaanib ministeerium anda vaid täiesti uue tööstuse ehitamiseks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Rajatava tööstuse vastuvõtuvõimsus peab olema vähemalt 25 protsenti Eesti piimatoodangust. Tööstuses tuleb kasutada kõige kaasaegsemaid seadmeid, sest eelkõige peab see edendama väärindatud piimatoodete eksporti.

Toetust saab projektile ligi pooles ulatuses ehk 15 miljonit eurot, sest kogu investeeringu maht peab olema vähemalt 37,5 miljonit eurot.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul peab uues rajatavas piimandusettevõttes enamusosalus kuuluma ühistutele.

Eestis on praegu kümmekond piimatöötlejat, kellest nii mõnedki võivad Kruuse sõnul ühineda ühistulise piiimatööstuse projektiga.

"Kaks-kolm pakkumist võiks tulla, aga selle tõttu ongi projekti ettevalmistuseks antud ligi pool aastat. Ehk sügiseks saaksid kõikvõmalikud potentsiaalsed taotlused oma rehkenduse ja kokkulepped sõlmitud," ütles minister.

Eesti piimandusühistud EPIKO, Jõgevamaa põllumajandustootjate liit, Laeva Piim ja Tartumaa piimatootjate ühistu panid hiljuti aluse ühtse müügiorganisatsiooni loomisele. Lisaks neile on E-piim ja Saaremaa piimaühistu, kes juba omavad suuri töötlemisettevõtteid.

"Paregu on meil Eestis kuus korralikku piimatootjate ühistut, kuhu on koondunud praktiliselt 1100 tonni piima päevas. Eestis toodetakse kokku 2000 tonni piima, nii et see moodustab 60 protsenti Eesti piima päevatoodangust. Me arvame, et need ühistud, kes meil täna on, peaksid moodustama korraliku keskühistu, kes teeb ka selle kombinaadi investeeringu koos mõne olemasoleva tööstusega ja see lahendus tõesti viib meid kunagi hädast välja," selgitas Eesti põllumeeste keskliidu juhatuse esimees Vahur Tõnissoo.

Ta lisas aga, et uus tööstus on pikaajaline lahendus, mis ei aita täna hädas olevaid piimatootjaid.

Toimetaja: Merili Nael



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: