ERR Lesbosel: Saksa-Norra päästjad teevad paadipõgenike puudumisel rannas n-ö kuiva trenni ({{commentsTotal}})

Kreeka rannavalvet aitavad Lesbosel nii Briti, Saksa kui ka Norra päästelaevad. Alates sügisest on nad Frontexi missioonil päästnud tuhandeid uppumisohus põgenikke. Kuna viimase nädalaga on paadipõgenike vool Türgist peatunud, teevad mehed n-ö kuiva trenni.

"Valmistame ette harjutust, et treenida inimesi kividelt ja kaljudelt päästma. Oleme päästnud üle 800 inimese. Viimase 14 päeva jooksul pole siia tulnud ühtegi paati," rääkis päästelaeva Minden esimene tüürimees Ulrich Fader "Aktuaalse kaamera" vahendusel.

Peter Henry Von Koss on Norra piirivalvealus, mis on päästnud tuhandeid põgenikke. Kui Svein Walle juhitud kuueliikmeline meeskond läinud sügisel Lesbosele jõudis, said nad sisse elada täpselt 5 tundi, enne kui merel läks põhja paat 50 põgenikuga.

"2 neist uppus, 48 päästsime. Kõik meeskonnaliikmed olid uued, me polnud kunagi midagi sellist näinud. See oli üsna raske," rääkis piirivalvelaeva Peter Henry von Koss komandör Svein Walle.

Reeglite järgi tuleb põgenikud paigutada laeva esimesele tekile. "Siin on tekid ja toit, samuti mänguasjad lastele. Kui nad kardavad, anname neile selle, siis on kõik korras," lisas Walle.

"Meil ei peaks olema migrandid laevas sees, aga kord oli meil talvel 18 väikest last meie voodites, sest nad olid jääkülmad. Muidugi me teeme seda, et nad ei sureks. Nii et miski ei ole siin väga täpselt paika pandud. Tuleb teha seda, mida on vaja teha. Kodus, Norras, vajutad punast nuppu ja tulevad helikopterid. Aga siin ei ole selliseid ressursse," selgitas Walle.

Toimetaja: Merit Maarits



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: