Plaan: firmaautode maksud võimsusest sõltuvaks, päevikud segakasutuse korral kaotada ({{commentsTotal}})

{{1460926862000 | amCalendar}}

Rahandusministeeriumis on valminud ettepanek siduda ettevõtte segakasutuses – nii töö- kui erasõitudeks – olevate sõiduautode maksustamine masina võimsuse ja vanusega. Erinevalt täielikult töösõitudeks mõeldud autodest, kaoks segakasutuses olevate autode puhul ka sõidupäeviku pidamise nõue.

Rahandusministeerium soovib oluliselt muuta täna kehtivat korda, kui mistahes segakasutuses olevat firmaautot maksustatakse ühetaoliselt. Kui tööandja annab töötajale kasutada sõiduki, siis riik käsitleb seda mittepalgalise hüvena (töötajale antud erisoodustus). Kokkuleppelislelt on seni igale sõidukile ehk erisoodustusele antud üks hind: 256 eurot kuus, mille pealt kogutakse maksu 169,9 eurot.

Uue korra järgi maksustataks kujundlikult öeldes mitte sõidukit ennast, vaid selle võimsust. Ühe kilovati (kW) hinnaks saaks 1,96 eurot ja sellelt kogutaks maksu 1,3 eurot. See tähendab, et näiteks Škoda Octavia (võimusus 81 kW) töötajale segakasutuseks andmise eest peab nn erisoodustusmaksu tasuma varasema 169,9 euro asemel 105 eurot kuus.

Maanteeameti registrite järgi on keskmise firmaauto võimsus 114 kW, mille erisoodustusmaks oleks uues süsteemis 148 eurot kuus.

Firmaautosid on Eestis hinnanguliselt 75 000 ning tööjõu-uuringu järgi käib firmaautoga tööl 70 000 inimest.

Kuid neli korda võimsama luksusliku Mercedese puhul tõuseks erisoodustusmaks varasema 169,9 euro asemel kuni 450 euroni.

"See süsteem arvestab oluliselt hüve väärtusega, mida töötaja saab, juhul kui tööandja lubab tal kasutada autot isiklikel eesmärkidel. Vähem võimsate autode puhul läheb see süsteem väga soodsaks, kuine maksukoormus võib langeda kuni 2/3 ulatuses. See tähendab, et võimsamate, kallimate autode puhul hakkab maksukohustus kasvama," rääkis rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov "Aktuaalsele kaamerale".

Rahandusminister Sven Sester selgitas Vikerraadiole antud intervjuus, et eesmärk on süsteemi võimaluste piires lihtsustada ning see oleks ka õiglane. "Bürokraatia väheneb, sisuliselt bürokraatia isegi kaob. Kui alati on kartus, et soovitakse täiendavat tulu juurde saada, siis pigem võiks öelda, et muudatusega tulubaas isegi väheneb, mida peaks kompenseerima käitumuslik muutus."

Taustatööna kogutud andmetest nähtub, et sõiduki võimsus ja selle hind on 90 protsenti korrelatsioonis: mida võimsam masin, seda kallim. Iga sõiduki võimsus on kirjas maanteeameti poolt väljastatavas passis ja seda manipuleerida pole võimalik, mistõttu rahandusministeeriumi hinnangul oleks see mudel parim tasakaal lihtsa süsteemi ja õiglase maksustamise vahel.

"Kaalumisel oli mitu erinevat võimalust, kas lähtuda võimsusest, auto hinnast, heitgaasi kogusest, läbisõidust. Võimsus jäi selgelt pildile, sest see on ülitugevas korrelatsioonis auto hinnaga. Mida võimsam on auto, seda kallim ta on. Ta on üks parimaid näitajaid," selgitas Sester.

Muudatusega tullakse vastu ka tööandjate ammusele palvele kaotada sõidupäeviku täitmise nõue. Sõidupäeviku täitmise nõue jääb aga kehtima 100 protsenti töösõitudeks mõeldud autode puhul. Need on ka autod, millelt saab ettevõtja küsida 100 protsenti maksutagastust.

Ainult töösõitudeks mõeldud autod peaks edaspidi olema märgistatud kleepsuga numbrimärgil või tuuleklaasil ning seda nii era- kui ka avaliku sektori puhul. Sõiduki kasutamise eesmärk peab olema enne selle kasutusse võtmist deklareeritud. Sester rõhutas, et jätkuvalt saavad ettevõtted sõidukitelt, mida kasutatakse ainult ettevõtluseks, käibemaksu tagasi.

Enam kui viie aasta vanuste sõiduautode puhul kogutakse maksu 25 protsenti vähem ehk erisoodustusele rakendataks kordajat 0,75, et võtta arvesse auto turuhinna langust. Kaubikute (N1) puhul on kilovatipõhise erisoodustuse mudeli kasutamine uue korra järgi vabatahtlik.

Rahandusminister Sven Sester lubab ettepaneku viia valitsusse arutamisele lähikuudel, misjärel hakatakse selle põhjal välja töötama eelnõud.

Liit: maksusumma võiks sõltuda ka saastamisest

Eesti automüüjaid koondav liit arvab, et sõidupäevikute kaotamine on hea idee, kuid leiab samas, et maksusumma võiks muu hulgas sõltuda ka saastamisest.

"Minu meelest on selgelt puudu CO2 mõiste. Kilovatt ei tähenda tänapäeval otse CO2, see on autodel erinev. Teine puudus, mis meie meelest on tõsine, on see, et vanade autode koefitsent selgelt suurendab Eesti autopargi vananemist," kommenteeris "Aktuaalses kaameras" autode müügi- ja teenindusettevõtete liidu juht Sulev Narusk.

Rahandusministeeriumi väitel kaalutakse eelnõu menetlemisel kõiki detaile, kuid ideaalis peaks maksustamisel arvesse võtma hüve rahalist väärtust ehk näiteks seda, kui palju maksaks samasuguse auto rentimine või kui palju peaks töötaja palka saama, et konkreetset autot endale eratarbeks võimaldada.

Ettevõtted, kus autod on 100-protsendiliselt kasutuses ainult tööga seotud sõitudeks, ei pea maksma erisoodustusmaksu ning nad saavad ka sisendkäibemaksu maha arvata saja protsendi ulatuses. Ent ettevõtjatel tuleb kõik sõidud märkida detailselt sõidupäevikusse, et neid oleks võimalik ka mitu aastat hiljem tuvastada.

"On väga palju olukordi, kus on vaja autot kodus hoida ja küsimus on, kui paindlikult maksuamet ja rahandusministeerium sellesse suhtub. On väga palju selliseid ameteid, kus on väga suur läbisõit, kus sõidetakse väga suure mahuga töösõite ja selle kõrvale suhteliselt väikese osa erasõite. Mul on selline hirm, et nende jaoks see uus kord võib olla ebaõiglane," arutles maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis.

Ministeerium plaanib, et maksulaekumised esialgu vähenevad, kuid samas loodetakse, et lihtsam süsteem paneb ka ettevõtjaid senisest rohkem makse maksma.

G4S Eesti juhatuse liikme Artjom Sokolovi hinnangul peaks riik esmalt defineerima firmaautode maksu eesmärgi.

"Kui see on jätkuvalt tööandja poolt töötajale antud hüve maksustamine, siis ainuõiglane on jätkata sõidupäevikutega, sest hüve tekib siis, kui autot kasutatakse. Lihtsalt parklas auto seismisest töötajale hüve ei teki. Samuti on kilomeetripõhine sõidupäeviku põhimõte ka õiglane maanteeressursi kulumise kompenseerimise osas, sest mida rohkem kilomeetreid, seda rohkem kulutatakse ära maksumaksjate investeeringut teekattesse. Pelgalt seisev või väheliikuv auto ei tekita maksumaksjale seda kulu," selgitas Sokolov.

Tema sõnul on rahandusministeeriumi väljapakutu näol tegemist hiiliva varamaksuga, kuna arvatakse, et maksustada tuleks vara olemasolu kui sellist, mitte sellest saadavat kasu(tust).

"Siiani on Eesti taasiseseisvumise ajast lähtutud eelkõige liberaalsest maailmavaatest ning maksustatud on eelkõige (proportsionaalselt) tarbimist, mitte vara kui sellist. Seega riigi ja ettevõtjate arutelu peaks eelkõige keskenduma kasutusmaks vs varamaks vaatenurgale," arvas Sokolov.

Toimetaja: Merili Nael, Priit Luts



"suud puhtaks" eel
Jevgeni Solovjov, Ivo Parbus, Vello Lõugas ja Irina Aab - mõned näited KOV ametnike korruptsioonijuhtumitest.

Ajajoon: kümme aastat KOV korruptsioonijuhtumeid

2007. aasta juulis sai kaitsepolitsei ülesande jälgida kuue suurema Eesti linna juhtimist. Ülesande sai kapo, sest suurte linnade korruptsioonijuhtumid võivad olla ohtlikud ka kogu Eesti julgeolekule. Need linnad on Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve ja Jõhvi. ERR.ee teeb sellenädalase "Suud puhtaks" korruptsiooniteemalise saate eel ülevaate kümne aasta korruptsioonijuhtumitest kohalikes omavalitsustes.

ela kaasa eksperimendile
Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: