Plaan: firmaautode maksud võimsusest sõltuvaks, päevikud segakasutuse korral kaotada ({{commentsTotal}})

{{1460926862000 | amCalendar}}

Rahandusministeeriumis on valminud ettepanek siduda ettevõtte segakasutuses – nii töö- kui erasõitudeks – olevate sõiduautode maksustamine masina võimsuse ja vanusega. Erinevalt täielikult töösõitudeks mõeldud autodest, kaoks segakasutuses olevate autode puhul ka sõidupäeviku pidamise nõue.

Rahandusministeerium soovib oluliselt muuta täna kehtivat korda, kui mistahes segakasutuses olevat firmaautot maksustatakse ühetaoliselt. Kui tööandja annab töötajale kasutada sõiduki, siis riik käsitleb seda mittepalgalise hüvena (töötajale antud erisoodustus). Kokkuleppelislelt on seni igale sõidukile ehk erisoodustusele antud üks hind: 256 eurot kuus, mille pealt kogutakse maksu 169,9 eurot.

Uue korra järgi maksustataks kujundlikult öeldes mitte sõidukit ennast, vaid selle võimsust. Ühe kilovati (kW) hinnaks saaks 1,96 eurot ja sellelt kogutaks maksu 1,3 eurot. See tähendab, et näiteks Škoda Octavia (võimusus 81 kW) töötajale segakasutuseks andmise eest peab nn erisoodustusmaksu tasuma varasema 169,9 euro asemel 105 eurot kuus.

Maanteeameti registrite järgi on keskmise firmaauto võimsus 114 kW, mille erisoodustusmaks oleks uues süsteemis 148 eurot kuus.

Firmaautosid on Eestis hinnanguliselt 75 000 ning tööjõu-uuringu järgi käib firmaautoga tööl 70 000 inimest.

Kuid neli korda võimsama luksusliku Mercedese puhul tõuseks erisoodustusmaks varasema 169,9 euro asemel kuni 450 euroni.

"See süsteem arvestab oluliselt hüve väärtusega, mida töötaja saab, juhul kui tööandja lubab tal kasutada autot isiklikel eesmärkidel. Vähem võimsate autode puhul läheb see süsteem väga soodsaks, kuine maksukoormus võib langeda kuni 2/3 ulatuses. See tähendab, et võimsamate, kallimate autode puhul hakkab maksukohustus kasvama," rääkis rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov "Aktuaalsele kaamerale".

Rahandusminister Sven Sester selgitas Vikerraadiole antud intervjuus, et eesmärk on süsteemi võimaluste piires lihtsustada ning see oleks ka õiglane. "Bürokraatia väheneb, sisuliselt bürokraatia isegi kaob. Kui alati on kartus, et soovitakse täiendavat tulu juurde saada, siis pigem võiks öelda, et muudatusega tulubaas isegi väheneb, mida peaks kompenseerima käitumuslik muutus."

Taustatööna kogutud andmetest nähtub, et sõiduki võimsus ja selle hind on 90 protsenti korrelatsioonis: mida võimsam masin, seda kallim. Iga sõiduki võimsus on kirjas maanteeameti poolt väljastatavas passis ja seda manipuleerida pole võimalik, mistõttu rahandusministeeriumi hinnangul oleks see mudel parim tasakaal lihtsa süsteemi ja õiglase maksustamise vahel.

"Kaalumisel oli mitu erinevat võimalust, kas lähtuda võimsusest, auto hinnast, heitgaasi kogusest, läbisõidust. Võimsus jäi selgelt pildile, sest see on ülitugevas korrelatsioonis auto hinnaga. Mida võimsam on auto, seda kallim ta on. Ta on üks parimaid näitajaid," selgitas Sester.

Muudatusega tullakse vastu ka tööandjate ammusele palvele kaotada sõidupäeviku täitmise nõue. Sõidupäeviku täitmise nõue jääb aga kehtima 100 protsenti töösõitudeks mõeldud autode puhul. Need on ka autod, millelt saab ettevõtja küsida 100 protsenti maksutagastust.

Ainult töösõitudeks mõeldud autod peaks edaspidi olema märgistatud kleepsuga numbrimärgil või tuuleklaasil ning seda nii era- kui ka avaliku sektori puhul. Sõiduki kasutamise eesmärk peab olema enne selle kasutusse võtmist deklareeritud. Sester rõhutas, et jätkuvalt saavad ettevõtted sõidukitelt, mida kasutatakse ainult ettevõtluseks, käibemaksu tagasi.

Enam kui viie aasta vanuste sõiduautode puhul kogutakse maksu 25 protsenti vähem ehk erisoodustusele rakendataks kordajat 0,75, et võtta arvesse auto turuhinna langust. Kaubikute (N1) puhul on kilovatipõhise erisoodustuse mudeli kasutamine uue korra järgi vabatahtlik.

Rahandusminister Sven Sester lubab ettepaneku viia valitsusse arutamisele lähikuudel, misjärel hakatakse selle põhjal välja töötama eelnõud.

Liit: maksusumma võiks sõltuda ka saastamisest

Eesti automüüjaid koondav liit arvab, et sõidupäevikute kaotamine on hea idee, kuid leiab samas, et maksusumma võiks muu hulgas sõltuda ka saastamisest.

"Minu meelest on selgelt puudu CO2 mõiste. Kilovatt ei tähenda tänapäeval otse CO2, see on autodel erinev. Teine puudus, mis meie meelest on tõsine, on see, et vanade autode koefitsent selgelt suurendab Eesti autopargi vananemist," kommenteeris "Aktuaalses kaameras" autode müügi- ja teenindusettevõtete liidu juht Sulev Narusk.

Rahandusministeeriumi väitel kaalutakse eelnõu menetlemisel kõiki detaile, kuid ideaalis peaks maksustamisel arvesse võtma hüve rahalist väärtust ehk näiteks seda, kui palju maksaks samasuguse auto rentimine või kui palju peaks töötaja palka saama, et konkreetset autot endale eratarbeks võimaldada.

Ettevõtted, kus autod on 100-protsendiliselt kasutuses ainult tööga seotud sõitudeks, ei pea maksma erisoodustusmaksu ning nad saavad ka sisendkäibemaksu maha arvata saja protsendi ulatuses. Ent ettevõtjatel tuleb kõik sõidud märkida detailselt sõidupäevikusse, et neid oleks võimalik ka mitu aastat hiljem tuvastada.

"On väga palju olukordi, kus on vaja autot kodus hoida ja küsimus on, kui paindlikult maksuamet ja rahandusministeerium sellesse suhtub. On väga palju selliseid ameteid, kus on väga suur läbisõit, kus sõidetakse väga suure mahuga töösõite ja selle kõrvale suhteliselt väikese osa erasõite. Mul on selline hirm, et nende jaoks see uus kord võib olla ebaõiglane," arutles maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis.

Ministeerium plaanib, et maksulaekumised esialgu vähenevad, kuid samas loodetakse, et lihtsam süsteem paneb ka ettevõtjaid senisest rohkem makse maksma.

G4S Eesti juhatuse liikme Artjom Sokolovi hinnangul peaks riik esmalt defineerima firmaautode maksu eesmärgi.

"Kui see on jätkuvalt tööandja poolt töötajale antud hüve maksustamine, siis ainuõiglane on jätkata sõidupäevikutega, sest hüve tekib siis, kui autot kasutatakse. Lihtsalt parklas auto seismisest töötajale hüve ei teki. Samuti on kilomeetripõhine sõidupäeviku põhimõte ka õiglane maanteeressursi kulumise kompenseerimise osas, sest mida rohkem kilomeetreid, seda rohkem kulutatakse ära maksumaksjate investeeringut teekattesse. Pelgalt seisev või väheliikuv auto ei tekita maksumaksjale seda kulu," selgitas Sokolov.

Tema sõnul on rahandusministeeriumi väljapakutu näol tegemist hiiliva varamaksuga, kuna arvatakse, et maksustada tuleks vara olemasolu kui sellist, mitte sellest saadavat kasu(tust).

"Siiani on Eesti taasiseseisvumise ajast lähtutud eelkõige liberaalsest maailmavaatest ning maksustatud on eelkõige (proportsionaalselt) tarbimist, mitte vara kui sellist. Seega riigi ja ettevõtjate arutelu peaks eelkõige keskenduma kasutusmaks vs varamaks vaatenurgale," arvas Sokolov.

Toimetaja: Merili Nael, Priit Luts



proovisproovis

Fotod ja video: Tallinna staadionitel algasid tantsupeo proovid

Tallinnasse kogunes 585 tantsu- ja võimlemisrühma ligi 8500 esinejaga, sest staadionitel algasid teisipäeval kuni tantsupeo proovid.

Uuendatud: 19:27 
INTERVJUU
Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.
Vene suursaadik: sanktsioonid on halvasti mõjunud nii Eestile kui Venemaale

Vene Föderatsiooni suursaadik Aleksandr Petrov tunnistas ERR-ile antud lühiintervjuus, et kui vahepeal oli Eesti ja Venemaa suhetes paranemise märke, siis viimaste sündmuste valguses on suhted taas halvenenud.

Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics