ERR Lesbosel | Põgenike registreerija: osa saabujatest meenutab pigem turiste
Inimõiguslaste hinnangul vastuoluline Euroopa Liidu ja Türgi vaheline põgenike tagasivõtu leping on peatanud põgenikevoolu Lesbose saarele, mis on olnud sadadele tuhandetele põgenikele oluline värav Euroopasse.
Rändekriis on Lesbosest teinud värava Euroopasse - aastaga randus saarel ligi pool miljonit põgenikku. Türgist lahutav 10-kilomeetrine veeriba näib rahuliku merega hõlpsasti ületatav. Ometi on neis lainetes elu jätnud sajad inimesed, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".
Päästeoperatsioonid ja põgenike registreerimine on Kreekale käinud üle jõu, kuid abi palumisega Ateena esialgu ei kiirustanud. Brüsselis kuu aja eest Türgiga allkirjastatud põgenike tagasisaatmisleppe rakendamiseks vajas Kreeka aga hädasti lisajõude ja Eesti oli üks esimesi reageerijaid, kes politseiüksuse Lesbosele saatis.
"Praegu ESTPOL3-ga on 20 inimest - viis naisterahvast, kes tegelevad dokumentide vormistamisega ja 15 politseiametnikku, kes on tagasisaatjad. Peale selle on veel sõrmejäljevõtjaid, üks intervjueerija ja neli patrulli," loetles ESTPOL2 üksuse juht Toomas Malva.
Viimased kaks nädalat on Eesti piirivalvurid patrullinud 60-kilomeetrisel rannikulõigul saare põhjaosas.
"Meie ülesanne on avastada pagulaste paate, kes on rannale saabunud või saabumas ja kindlustada see piirkond, kuhu nad saabuvad, et ei tuleks kõrvalisi isikuid, et pagulased nagu püüpojad laiali ei jookseks mööda saart," rääkis vanempiirivalvur Veigo Sepp.
Kui lepe Ankaraga allkirjad sai, hääbus kummipaadiliiklus Türgist mõne nädalaga. Kreeka võimud püüavad Frontexi abiga nüüd käivitada vastassuunalise laevaliikluse, mis viiks tagasi need immigrandid, kes saabusid pärast 20. märtsi ja pole palunud Kreekas varjupaika.
Immigrantide toimetamisel Egeuse teisele rannikule on oma roll ka Eesti politseinikel.
"Meie ülesannne on olla valmis tagasisaatmisoperatsiooniks. Hommikul varavalges võtame väljasaadetavad enda käekõrvale, paneme bussi, bussiga jõuame sadamasse, sadamast laeva, laevaga Türki, kus anname nad Türgi politseile üle, ja siis tagasi," selgitas Malva, kelle sõnul põgenikud hea meelega Türki tagasi ei lähe.
"Näha on, et nad on melanhoolsed, natuke kurvameelsed. Nad on ilmselt kulutusi teinud. Aga agressiivsed nad ei ole. Ülekaal inimeste arvus on alati meie pool, probleeme selles suhtes ei ole. Tunda on, et nad on kurvad, et peavad sinna tagasi minema, mitte teisele poole," rääkis Malva. Tema on aidanud toimetada põgenikke Türki kokku neli laevatäit, korraga 100-150 inimest.
Moria müüride taga otsustatakse, kes jääb Euroopasse ja kes peab lahkuma. Päevapealt vanglasarnaseks laagriks muudetud põgenike registreerimiskeskuses töötavad neli eestlannat.
"Meie töö seisneb sõrmejälgede võtmises ja andmebaasis registreerimisel," selgitas sõrmejälgede registreerija Ene Muttika.
"Tundub, et põgenikud on ka ise aru saanud, et peavad tegema koostööd, et saavutada mingit eesmärki, olenemata sellest, mis tulemus nende suhtes on. Nad lihtsalt lasevad võtta sõrmejälgi, mõnes võib näha ka uudishimulikke pilke," ütles Mare Jõesaar, kes registreerib samuti põgenikelt sõrmejälgi.
Inimõiguste eest võitlevad organisatsioonid nagu Amnesty, leiavad, et kokkulepe Türgiga on vastuolus rahvusvahelise õigusega.
"See kokkulepe tuleks tühistada. See põhineb uskumatult problemaatilistel alustel," ütles Amnesty Internationali varjupaigaküsimuste ekspert Anneliese Baldaccini.
Moria laager on ülerahvastatud ja kõigile ei jätku süüa, väidab Amnesty. Kuna Kreeka võimud ajakirjanikke laagrisse ei lase, on objektiivset pilti raske saada. Eesti sõrmejäljevõtjate sõnul on tingimused askeetlikud.
"Näeme, kuidas antakse tekke, telgid on, lastele jagatakse mähkmeid. Arstiabi on tagatud, juua saavad, näeme ka, et söövad. Elementaarne on tõesti olemas," kinnitas Jõesaar.
Mitte kõik põgenikud Lesbose saarel pole müüride taga. Mitilini sadama värava taha on püsti pandud mõnisada telki ja seal on ilmselt põhiliselt Pakistani mehed. Selle põgenikelaagri vabatahtlikud ütlevad, et nad ei taha sinna ajakirjanikke, sest see on viimane rahulik koht, kuhu politsei põgenikke tülitamas ei käi.
"Pesta ei saa, puhtust ei ole. Mu elu on raske. Kõik ÜRO inimesed ütlevad, et palu varjupaika, palu varjupaika. Aga mul ei ole ilmselt võimalust varjupaika saada," rääkis Pakistanist pärit põgenik Han.
"Üks mu sõber läks Moriasse küsima varjupaika. Politsei arreteeris ja pani ta luku taha. Ma kardan, ma ei taha minna Moriasse," lisas Pakistani põgenik Risuan.
Ene Muttika hinnangul ei ole kõik Lesbosele saabunud inimesed tõelised põgenikud.
"Kui me ka kodumaal olles lugesime ajakirjandusest, mis siin toimub, siis igaühel oli oma kujutelm. See ei lähe alati kokku sellega, mis siin on. Kui ma tundsin neile hirmsasti kaasa, et neile ongi hirmsasti liiga tehtud ja nad põgenevadki elu eest, siis hetkel ma ei arva, et kõik oleks sellised põgenikud," kommenteeris Ene Muttika, kelle sõnul võib osasid põgenikke liigitada pigem turistideks.
"Kenade kohvritega, valge pluus seljas, viigipüks jalas - selline nagu ma lennujaamas näen. Minu jaoks on see turist," märkis ta.
Toimetaja: Merili Nael