ERR Daugavpilsis: Latgales ja Ida-Virumaal on paljud probleemid sarnased ({{commentsTotal}})

Daugavpilsi inimestele ei meeldi, kui neilt separatismimeeleolude kohta päritakse, see idee pärinevat Lääne ajakirjanike ja Riia poliitikute peast. Samas nõustuvad kõik, et tegu on Läti kõige vaesema ja tühjeneva piirkonnaga.

Latgales asuva Skrudaliena põhikooli õpetaja, direktori kohusetäitja Liena Vassiljeva töötab oma praeguses ametis viimaseid kuid, sest septembris pannakse kool õpilaste vähenemise tõttu kinni, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

"Mina töötan siin juba üheksandat aastat. Kui ma tulin, siis oli veidi üle 70 lapse koos väikestega, aga iga aastaga on neid vähemaks jäänud ja nüüd on 43 last järel," selgitas Vassiljeva.

Lapsi sünnib iga aastaga ikka vähem, sest külas napib noori. Paljud lähevad pärast keskkooli linna edasi õppima ja jäävadki sinna, paljud sõidavad välismaale.

"Paljudel juhtudel sõidavad kõigepealt vanemad, lapsed jäävad vanaemade-vanaisadega, vanemad seavad end välismaal sisse ja viivad siis ka lapsed sinna," rääkis Vassiljeva.

Ka tema ise ei ela Skrudalienas, vaid käib tööl 14 kilomeetri kauguselt Daugavpilsist.

Latgalet on tihti võrreldud Ida-Virumaaga. Paljud probleemid ongi neis sarnased.

"Jah, Latgalet ja Daugavpilsi loetakse kõige vaesemateks piirkondadeks. Kõik, kes said, on ära sõitnud, kas välismaale või Riiga," ütles kohalik elanik.

"Töö suhtes, jah, olen nõus, et on tööpuudus. Põhiliselt kõik sõidavad Riiga tööle, sest seal on rohkem perspektiivi, aga Latgale tühjeneb," tõdes Olga.

"Enamus noori on ära sõitnud seoses raske majandusolukorraga. Kes on jäänud, neil on kõik korras," rääkis Grigori.

Daugavpilsi ülikooli politoloog Dmitrijs Olehnovičs ütles, et ametlikult ei ole Daugavpilsi elanike arvu langus väga suur - 129 000-lt 99 000-le. "Reaalselt ma näen, et linn on tühi," lisas ta. Olehnovičs arvab, et tegelikult elab linnas vaid umbes 70 000 inimest.

Kui ei ole töökohti ja korralikku palka, ei jää kohale ka inimesed. Daugavpilsi suurim tööandja on veduriremonditehas, mille omanik on Eesti ärimees Oleg Ossinovski. Ettevõte annab tööd rohkem kui 500 inimesele.

Aasta tagasi oli töötajaid aga pea poole rohkem.

"Meid mõjutab väga tugevasti idaturg. Kui seal lähevad asjad halvasti, nõudlus langeb, siis see mõjutab otseselt meid. Meil olid lepingud rublades ja kui rubla langeb, mõjutab see otseselt meie sissetulekut. Teiseks kaotame me Venemaa turul oma kõrge hinna tõttu konkurentsivõime," selgitas Daugavpilsi veduriremonditehase juhatuse liige Natalia Petrova.

Oma pitseri paneb eeskätt Vene turule orienteeritud tehasele ka poliitika.

"Ettevõtted lihtsalt kardavad poliitilise ebaselguse tõttu kallist tehnikat välismaale saata ja vedur on väga kallis. Teiseks, tänapäeval on paljudel Venemaal korraldatavatel konkurssidel tingimuseks, et remont peab toimuma Vene Föderatsiooni territooriumil, mis jätab meid automaatselt kõrvale," rääkis Petrova.

Küsimuse peale võimaliku riigipoolse abi kohta muigas Petrova nukralt ja ütles, et loota ju võib, aga uskuda ei maksa. Eelmine, 2009. aasta kriis näitas, et loota saab ainult iseendale.

Üldiselt kipuvad latgallased arvama, et Riiast vaadatakse nende poole kõõrdi.

"On jäänud mingi stereotüüp purjus balalaikat mängivast karust. Tundsin seda Riias õppides omal nahal, et "kuidas teil seal Daugavpilsis ka on". Tekkis tunne nagu oleks Daugavpils mingi eraldi riik, Kaug-Ida," rääkis Olehnovičs.

"Riia ja poliitikute suhtumine meisse on halvem kui teistesse piirkondadesse. Öeldakse, et ah see Latgale, seal elab palju venelasi ja seal on need latgalid, neile pole nii palju vaja. Latgalest ei hoolita," arvab Daugavpilsi linnaduuma liige Aivars Broks.

Daugavpils sai hiljuti üle ilma kuulsaks tänu BBC simulatsioonifilmile, mille versiooni kohaselt algab just sealt Kolmas maailmasõda. Igatahes igavene tuli põleb seal taas.

Üks mees, kes igavese tule taasläitmise välja võitles, on linnaduuma liige Juri Zaitsev, kes propageeris ka vene keelele ametliku keele staatuse andmist. Igasugust separatismimeeleolu eitas ta vähemalt intervjuus kindlalt.

"Selle separatismiidee, nagu võiks mingi regioon riigist eralduda, arhitektid asuvad Londonis. Need, kellel on vaja põhjendada sõjalise eelarve suurendamist, lisavägede paigutamist neile territooriumidele," rääkis Zaitsev.

Olehnovičs tõdes, et on teatud grupp inimesi, kes esindavad selgelt Venemaa huve ja nemad levitavad jutte autonoomiast. "Kui nad varem rääkisid avalikult poliitilisest autonoomiast, siis nüüd kõnelevad nad mingist "sotsiaalsest autonoomiast", mis on ilmselgelt võimatu," lisas ta.

Inimestest, keda "Aktuaalne kaamera. Nädal" Daugavpilsi tänaval kõnetas, ei pidanud keegi Latgale eraldumist tõsiseltvõetavaks võimaluseks.

Toimetaja: Merili Nael



Maavärina purustused Mexico Citys.

Maa aeglustumine toob suuri maavärinaid

Ameerika teadlased väidavad, et tuleval aastal võib maailmas tulla tavapärasest rohkem suuri maavärinaid, sest maakera pöörlemine on aeglustunud. Roger Bilham Colorado ülikoolist ja Rebecca Bendick Montana ülikoolist analüüsisid kõiki maavärinaid, mis on toimunud alates aastast 1900 ja mille magnituud on olnud üle seitsme.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: