Eetikanõukogu: ametnikud rääkigu ühiskondlikus arutelus rohkem kaasa ({{commentsTotal}})

{{1460959682000 | amCalendar}}

Ametnikueetika nõukogu kiitis heaks ametnike väljendusvabaduse hea tava, millega julgustab ametnikke nii valdkonna ekspertidena kui ka kodanikena ühiskonnaelus kaasa rääkima.

„Euroopa Liidu riikide vastavad tavad on erinevad. Hea tava kooskõlastusring näitas, et Eesti ametiasutused on valmis üle võtma Skandinaavia riikidele omase avatud lähenemise ning et meil soositakse isiklike hoiakute avalikku väljendamist ka siis, kui ametniku arvamus ei ühti asutuse ametliku seisukohaga. Loomulikult tuleb sellistel puhkudel sekkuda argumenteeritult, vastutustundlikult ja mitte avaldada asutusesisese loomuga teavet,“ märkis ametnikueetika nõukogu esimees Heiki Sibul.

„Eetikanõukogu on seisukohal, et avalik ja sisuline arutelu aitab edendada paremat riigivalitsemist ning soodustab ühiskonna jaoks paremate otsuste tegemist,“ lisas Sibul.
 
Väljendusvabaduse hea tava annab nõu, kuidas osaleda ühiskondlikus arutelus tööalastel ja laiemat ühiskonnaelu puudutavatel teemadel nii, et see oleks kooskõlas eetikakoodeksis viidatud vastutustundlikkuse, argumenteerituse ja väärikuse põhimõtetega.

Ka õiguskantsleri kantselei kommunikatsioonijuht Janek Luts peab probleemiks, et targad ametnikud ei kipu oma arvamust avalikustama. Hea tava võiks neid selleks rohkem innustada.

"Viimase kuu aja jooksul on õiguskantsleri nõunikest kolm nõuniku korralikud analüüsid kirjutanud ja need avalikustatud. Nendest enamus ei puuduta meie igapäevatööd õiguskantsleri kantseleid, aga on puudutanud energeetikat, mälestusmärke ja muid selliseid asju, kus inimesed on argumenteeritult oma arvamust avaldanud ja selle meedias avaldanud," selgitas Luts.

Hea tavaga antakse ametnikele soovitusi ühiskondlikus arutelus osalemiseks tööväliste kanalite vahendusel, muuhulgas sotsiaalmeedias ja erinevas vormis – näiteks intervjuu, arvamuslugu, petitsioon, avalik koosolek jne. Heast tavast on soovituslik juhinduda ka ametiasutuste töötajatel. Janek Lutsu sõnul on temagi jätnud sotsiaalmeedias oma arvamuse avaldamata isegi siis, kui mõni asi teda väga ärritab.

"Tihti olen jätnud postitamata, kui mingi asi ikka tõsiselt närvi ajab, siis tahaks isegi vastu solvata, aga küsimus on selles, kas muutuda sellesuguseks, kelle vastu sa tahtsid seda sinna kirjutada," rääkis Luts.

Talvik: hea tava on märk liigsest reguleerimisest

Riigikogu Vabaerakonna fraktsiooni liige Artur Talvik on olnud algusest peale tava suhtes kriitiline ja leiab ka pärast selle vastuvõtmist, et Eesti riik kipub kõike üle reguleerima."See hea tava on pigem suund kammitsemise suunas ja ametnik tõenäoliselt mõtleb kaks korda, kas ma kirjutan või ei kirjuta ja selles mõttes on ta tagurliku suunaga," leidis Talvik.

Riigkogu hinnangul on halba lastetuba ühe dokumendiga raske välja juurida, samas on sealt puudu üks oluline teema."Meil oleks vaja palju selgemalt läbi rääkida vilepuhuja reeglid, et kuidas ametnik ilmselget seaduserikkumist nähes, ennast niimoodi väljendada võiks, et sellest temale suuri pahandusi ei tuleks. See on aga hoopis teine ja palju kaasegsem teema, vaadates kasvõi Panama paberite peale," möönis Talvik.

Hea tava on soovituslik juhend, mille kooskõlastusringil avaldas oma arvamust 40 ametiasutust ja esitati ligi 70 muudatusettepanekut.

Hea tava koostamisse kaasati läbi praktiliste seminaride esindajad pea kõigist riigi ametiasutustest. Kooskõlastusringi käigus avaldas oma arvamust 40 ametiasutust ning esitati ligikaudu 70 muudatusettepanekut.
 
Väljendusvabaduse hea tava on avaldatud avaliku teenistuse kodulehel

Toimetaja: Rain Kooli, Allan Rajavee



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: