Alaealiste kuriteod on vähenenud, kuid halvale teele sattumise põhjused on jäänud samaks
Aastatega on alaealiste sooritatud kuritegude arv küll vähenenud, kuid põhjused, mis lapse halvale teele viivad, on ikka enamasti sotsiaalsed.
Kümne aastaga on alaealiste kahtlustatavate arv vähenenud kolm korda. Kui varem olid ülekaalus eelkõige varavastased kuriteod, siis nüüd on suur osa alaealiste toime pandud kuritegudest isikuvastased, näiteks möödunud aastal oli suurima kasvuga kuriteoliik kehaline väärkohtlemine.
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse nõunik Kaire Tamm ütleb, et kümne aastaga on muutunud ka see, kuidas alaealiste riskikäitumisse suhtutakse.
"See, mida peegeldab ametlik registreeritud statistika, tähendab neid juhtumeid, mis politseisse jõuavad ehk millest teada antakse. Laste puhul võib arutleda selle üle, kas meil on mingid rikkumised, millele leitakse lahendused hoopis kuskil mujal. Näiteks koolivägivalla puhul võib kool tegeleda sellega ise või anda politseile teada," rääkis Tamm.
Statistika järgi panevad enamiku registreeritud rikkumistest toime poisid, kuid väärtegude lõikes see alati paika ei pea.
"Kui vaatame alkoholitarvitamist, siis see on suhteliselt võrdne poiste ja tüdrukute seas. Viimastel aastatel tüdrukute seas isegi kasvava trendiga. Ka poevarguste puhul ei ole erinevused soolõikes suured," täpsustas Tamm.
Põhjused, miks alaealised halvale teele satuvad, on enamjaolt sotsiaalsed. Mõjutab olukord perekonnas ja koolis, aga ka see, millised on lapse sõbrad ja kuidas ta oma vaba aega veedab.
Viimastel aastatel suunatakse üha rohkem rikkumisi toime pannud alaealisi sotsiaalprogrammidesse. Üks neist on kõrgema riskiga lastele mõeldud pereteraapia.
Kaire Tamme sõnul on see võetud kasutusele seetõttu, et hoida ära laste sattumine kinnistesse asutustesse. "Programmis ei tegeleta ainult lapsega, vaid kogu keskkonnaga, kus laps kasvab. Mõjutatakse nii lapse suhteid vanematega, lapse suhteid kooliga, lapsevanemate omavahelisi suhteid ehk püütakse mõjutada kõiki neid valdkondi, mille tõttu on laps kuritegelikule teele sattunud."
Teiste riikide kogemuste põhjal võib sellist lähenemist väga edukaks pidada. Eestis on programm alles noor, kuid aasta lõpus peaks valmima uuring ka meil pereteraapia läbinute kohta. Siiani on Eestis olnud programmi kaasatud umbes 120 peret.
Toimetaja: Priit Luts