Brasiilia alamkoja otsus president ametist tagandada võib tähendada vasakpoolse ajastu lõppu ({{commentsTotal}})

Brasiilia parlamendi alamkoda hääletas president Dilma Roussefi tagandamise poolt. President jääb siiski ametisse vähemalt maikuuni, kui korraldatakse hääletamine ka parlamendi ülemkojas, senatis. Roussefit kahtlustatakse valitsuse hoiukontodega manipuleerimises enne tema tagasivalimist teiseks ametiajaks kahe aasta eest.

367 saadikut pooldas presidendi tagandamist ja tema vastu süüdistuse esitamist, 167 alamkoja liiget seda ei tahtnud. Hääletamine kestis mitu tundi, sest hääletusprotsess oli avalik ja igale rahvaesindajale anti ka võimalus oma otsust põhjendada, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Maikuus viiakse senatis läbi ka esimene kohtuprotsess koos presidendi küsitlemisega, Brasiilia ülemkohtunik Jose Eduardo Cardozo on selgelt presidendi poolt ning usub, et kohtul on piisavalt tõendusmaterjali kummutamaks kõik presidendivastased süüdistused.

Alamkojas toimunu kohta leidis ülemkohtunik, et opositsioonil on kange kiire presidendi kukutamisega. "President on valmis igasugu lahendusteks demokraatia raames, mis austavad põhiseadust, kuid kunagi ei saa leppida põhiseadusest üleastumisega, olukorraga, mis kvalifitseerub riigipöördeks," rääkis Cardozo.

Siiski usutakse üldiselt, et tänane alamkoja otsus tähendab Töölispartei 13 aastat kestnud valitsusaja lõppu Brasiilias, järelikult ka ühe vasakpoolse perioodi lõppu Lõuna-Ameerika tugevaimas tööstusriigis.

Riigis, mis Ladina-Ameerika riikidest ainsana võrdsena maailma suurjõudude kõrvale tõusta püüab. Presidendi ja Töölispartei vastased alustasid alamkoja otsusest kuuldes kohe rõõmupidu kogu riigis.

Rahvas on aga presidendi küsimuses tugevasti lõhestunud, 60 protsenti pooldab presidendi tagandamist ja tema vastu süüasja algatamist, 40 protsenti on aga sama tugevasti selle vastu ning erapooletud ja kõhklejad praktiliselt puuduvad. Brasiilia sisepoliitilisele olukorrale selline asjade seis head muidugi ei tähenda.

Toimetaja: Allan Rajavee



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: