Ülle Toode: Itaalia ootab Euroopa vastust oma hirmudele uue põgenikevoo ees ({{commentsTotal}})

Roomas viibiv ajakirjanik Ülle Toode sõnul on Itaalia uue potentsiaalse põgenikvoo saabumise valguses mures, kuna Austria on otsustanud enda piiri karmi kontrolli alla võtta ja seetõttu oodatakse üha enam Euroopa reageerimist ja tuge tõenäoliselt eskaleeruvale rändekriisile Vahemerel.

Ülle Toode ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et viimaste nädalate üks tõsisemaid teemasid on olnud uue suure põgenikevoo jõudmine Liibüast üle Vahemere Itaaliasse. "Väga murelikult vaadatakse, kuidas Euroopa Itaalia hirmudele kaasa elab, sest erinevatel hinnangutel on oodata sel suvel ligi 300 000 põgenikku, mida on poole rohkem kui eelmisel aastal," märkis Toode.

Ajakirjaniku sõnul on üldiselt Itaaliasse jõudnud põgenikud tulnud Põhja-Aafrika riikide kaudu. "Nende seas on nii sõjapõgenikke, kellel on õigus asüülile, kui ka majanduspagulasi, keda tuleks päritoluriiki tagasi saata," rääkis Toode.

Itaalia jaoks on suureks mureks ka see, et Liibüa on suures osas islamivõitlejate kontrolli all. "Seega ei aita mingid kokkulepped ka Liibüa valitsusega aga kui vaadata telepilti või fotosid paatidest, mis Itaalia rannikule jõuavad, siis on enamasti tegemist sportlike ja tugevate noorte meestega ja küllaltki vähe on siia peresid tulnud, mis aga tekitab kõhklusi ja kardetakse sotsiaalseid probleeme," selgitas Toode.

Ka Itaalia naaberriigid on arvanud, et sel suvel võib olukord Itaalia rannikul sarnaselt eelmisele aastale eskaleeruda. Seetõttu on näiteks Austria teatnud, et seab sisse karmimad piirikontrolli meetmed Brenneri piiripunktis, mis on aga peamiseks transiidikanaliks Itaalia ja Kesk-Euroopa vahel.

Toode sõnul Itaalia meedia kajastanud Brenneris toimuvaid arenguid ja itaallased on Viini otsusest küllaltki solvunud. "Itaalia tunneb, et nad on jäetud põgenike probleemiga üksi aga samuti võib saada aru austerlastest, kes ootavad lõunanaabritelt, et need ise põgenikevooga hakkama saaksid ja inimesed indentifitseeriksid," rääkis Toode.

"Piiri ehitamist jälgitakse murelikult, sest merele ju okastraati ette pole võimalik panna. Seega on tekkinud küsimus, kas Itaalia on jäetud Euroopas üksi või on see Brenneri piiri ehitamine ähvardusmeede," sõnas Toode, kes lisas, et Itaalia ootab, kuidas Euroopa Viini tegevusele reageerib

Toimetaja: Allan Rajavee



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: