Vajadus koduteenust pakkuvate hooldajate järgi on tõusmas ({{commentsTotal}})

Eestis on elanikkonna vananedes vaja üha rohkem uusi hooldajaid, kes on saanud ka vastava väljaõppe. Hooldajaid on vaja eelkõige seepärast, et hooldekodu koha hind on kallis ning abivajaja soovib jääda koju. Oma surve seab ka tõsiasi, et üha rohkem tekib spetsialiseeruvaid hoolekande asutusi.

"Praeguse seisuga tõepoolest saab hooldajaks minna inimene täiesti tänavalt, kuid, olgem ausad, kui tal pole oskusi ega teadmisi, seab ta ohtu eelkõige patsiendi, ja kahjuks ka iseenda," nentis "Aktuaalsele kaamerale" Tartu tervishoiukõrgkooli õppejõud Maire Aruots.

Arvestades stressi, töö raskust ja 400 kuni 500 euro suurust palka, on hea, et keegi üldse tahab hooldaja olla. Teisalt plaanib riik lähiaastail jõuda selleni, et kõik hooldajad oleks läbinud vastava õppe.

Eestlased elavad üha vanemaks, kuid järeltulijail on oma elu ja see tihti vanematekodust kaugel. On riike, kus toimetulekumured lahendab kindlustus. Eestis on valida erinevate, kuid pensionist tunduvalt kallimate hooldekodude vahel, ja nuputada, kuidas koha eest tasuda. Alternatiiviks on püüda leida hooldaja, kes abistab kodus.

Hooldustöötajate seltsi esinaise Madeann Alametsa sõnul tuleb kodudes ette erinevaid töid. "Kodudes on palju koristamist, ravimite valmispanekut, puude tuppa toomist. Teinekord on tarvis poes käia, et toiduaineid koju tuua," rääkis Alamets.

Praegu saab hooldajaks õppida kaheksas kutseõppeasutuses. Krootuse hooldekodu hooldaja Heidi Uustalul on teadmisi omandades juba 10-aastane töökogemus.

"Hooldatav võib su Kuu peale saata ja ta võib kõike teha, aga sina pead rahulikuks jääma. Meil on olnud selliseid, kes tulevad hooldekodusse ja ei kõnnigi. Meie teeme seda tööd, kuigi me pole füsioterapeudid, et ta läheb mingilgi määral kõndima. See kõik läheb ergonoomika alla - liikumine, tervis," selgitas Uustalu

Virka ja tarka hooldajat otsitakse juba praegu tikutulega. Kuid neid on vaja palju - nii leida kui ka koolitada. Eesti sotsiaalasutuste juhtide nõukoja juhatuse esimehe Rünno Lassi sõnul on nad prognoosinud, et vajadus hooldajate järgi suureneb viie aasta jooksul 3 protsenti aastas võrreldes tänase seisuga.

"Juurde tuleb palju uusi hoolekandeasutusi, mis spetsialiseeruvad, kuid samuti tuleb juurde uusi koduteenuse pakkujaid," selgitas Lass.

Hea sõna ütleja, tohterdaja, pesija - kõik ühes isikus. Paras väljakutse on väärtustada selle ameti pidajaid korraliku töötasuga ja muuta samas hooldusteenuse hind abivajajate peredele jõukohaseks

Toimetaja: Allan Rajavee



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: