SEB grupi juht: inimestel on vaja panka usalduse ja nõu pärast ({{commentsTotal}})

Eesti üks tähtsamaid ekspordipartnereid on juba aastaid olnud Rootsi, mis erinevalt teistest kiratsevatest majandustest Euroopas on üks tugevama majanduskasvuga riike regioonis. Möödunud nädalal külastas kolleege Eestis SEB grupi juht Annika Falkengren.

Annika Falkengren andis intervjuu ETV saatele "Välisilm".

Kõik eestlased on huvitatud ühest küsimusest - kõik näevad, et Eesti majandus on teatud määral paigalseisus, aga kuidas nähakse seda Rootsist?

Ei, me ei näe Eestit või ühtki Baltimaad paigal seismas, sest nad kõik kasvavad. Kui vaadata ülejäänud maailma või Euroopat, siis paljud riigid ei näita mingisugust kasvu. Samas Eesti majandus ju tegelikult kasvab. Rootsi perspektiiv Eestile on kindlasti optimistlikum kui see, mis kohapeal tunduda võib.

Samas, mõnede väiksemate Skandinaavia pankade puhul on räägitud nende võimalikust lahkumisest.

Teiste pankade strateegiatest ma ei tea, kuid meie oleme siit leidnud võimaluse SEB panka kasvatada, suurendada kliendibaasi ja viia panka edasi. See on loomulik osa meie panga tuumast. SEB on ennast alati defineerinud läbi Rootsi, Põhjamaade ja Baltikumi ning ka Saksamaa. See on see, kes me oleme ja see sobib meile hästi. Meile meeldib see Põhjamaade ülene positsioon, mis meile kodune on.

Aga kui Balti turul oleks saadaval väiksemaid panku, siis kas SEB oleks huvitatud nende ostmisest?

Pangana midagi ostes, ostetakse üle inimesed, kes on valinud töötada kuskil mujal, ja ostetakse üle kliendid, kes on otsustanud saada kliendiks kuskil mujal. Tõenäoliselt seetõttu ongi organisatsioonide üleostmised ja liitumised panganduses nii keerulised. Me SEB-s oleme mõistnud, et tahame kasvada orgaaniliselt. Me värbame ja meelitame töötajaid, me koolitame neid. Samuti tahame kliendid endale meelitada. Meil on Eestis hea vundament laotud, et minna edasi seda teed mööda, mitte pankasid üle osta.

Aga Rootsi majanduskasv. Kas seal on oht buumiks, ülekuumenemiseks?

Rootsi majandus on heas seisus ja kasv on päris hea. Peamine väljakutse Rootsile on negatiivseid intressimäärasid aktiivselt ära kasutada ja samas on keerukas kasv kodulaenude turul. On vaja hoida tasakaalu negatiivsete intressimäärade ja kinnisvarasektori liiga kiire kasvu vahel. Selle suhtes peame olema ettevaatlikud. Esimest korda kõigi nende aastate jooksul, kui olen panganduses töötanud, ei saa ajalooõpikutest järele vaadata, kuidas nad sellega varem hakkama said, mis juhtus varem. Mitte kunagi pole olnud negatiivseid intressimäärasid nii kaua. Seda pole varem juhtunud.

Kui kaua see Teie arvates kesta võib?

Me oleme tulnud nii-öelda negatiivsele territooriumile kauemaks kui arvata oskasime. Rootsis me adusime, et negatiivsed intressimäärad võivad tulla paariks kvartaliks. Praegu loodavad meie ökonomistid, et see muutub aastal 2017. Selleks ajaks on need kehtinud kaks aastat, mis on pikk aeg.

Kui intressimäärad on olematud ja eraisik ei saa oma hoiustelt kasumit, siis mõnele võib näida targem hoida sularaha madratsi all. Rahaülekannete tarvis pole pankasid vaja. Miks on üldse inimesel panka vaja?

Ma arvan, et neid põhjusi on mitu. Tähtsaim on siiski usaldus ja nõu. Me kõik teame, et pole tark hoida raha kodus madratsi all. Intressimäärad on küll nullis, kuid pangas on raha kindlas kohas. Kuid negatiivsed intressimäärad võivad tõepoolest ärgitada inimesi seda tegema. Me peamegi olema väga ettevaatlikud, et see mõju ei ulatuks eraisikuni.

Samuti vajavad inimesed mugavust. Nad tahavad oma pangaga suhelda ja koostööd teha siis, kui nad seda vajavad. Kõike ei pruugi lahendada interneti või mobiili teel, klient tahab ka kontakti võtta.

Digitaalne turg on väike ja vilgas tegutseja. Kuidas suured pangad selles tempos püsivad?

Ma usun, et peame kohanema vähemate päris elus kohtumisega, isiklike kokkupuudetega. Kuid nende toimumisel peavad need olema täiuslikud.

Toimetaja: Merili Nael



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: