ERR Brüsselis: Maive Rute asus tööle EL-i teadusuuringute ühiskeskuse peadirektori asetäitjana ({{commentsTotal}})

Euroopa Komisjon sai veel ühe eestlasest tippjuhi, sest Maive Rute asus alates tänasest tööle Euroopa Liidu teadusuuringute ühiskeskuse peadirektori asetäitjana.

Raplamaalt Käru alevist pärit Maive Rute on Brüsseli ametnike hierarhias eestlane number 2, transpordi peadirektori Hendrik Hololei järel, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Rute on Brüsselis olnud 11 aastat ja liikunud selle ajaga komisjoni ühest direktoriametist teise. Ametikõrgendused on alati saabunud aprillis ja nii ka seekord.

Täna on Rute esimene tööpäev Euroopa Liidu teadusuuringute ühiskeskuse peadirektori asetäitjana. Tema kabinetti on juba jõudnud kolm suurt potilille eelmisest töökohast, teaduse ja innovatsiooni peadirektoraadist, kuid pildid vaadetega Tallinna vanalinnale on veel kilesse pakitud.

"Tegu on Euroopa Komisjoni sisese majasisese teadusteenistusega, mis ühelt poolt on teadusinstituut, mis koosneb suisa seitsmest instituudist, aga teiselt poolt Komisjoni üks peadirektoraatidest," tutvustas Rute uut töökohta.

Teadusuuringute ühiskeskus on sama vana kui Euroopa Liit. Kui kuus liidu asutajariiki 1957. aastal Roomas majandusühenduse rajamises kokku leppisid, pandi allkirjad ka ühise teadusorganisatsiooni loomiseks.

Eelkõige pidi see tegelema tuumaenergeetika arendamisega.

"Tänaseks on tuumauuringute poolega seotud umbes 15 protsenti või veel vähem töötajaskonnast, aga rahakoti poolest umbes 30 protsenti eelarvest. Tänane fookus on mujal," rääkis Rute.

Põgenikepaatide jälgimine satelliitide kaudu või mudelite koostamine kliima muutuste ennustamiseks - need on mõned praktilised näited, millega 3000 Rute alluvat tegelevad.

"Tegu on väga suure organisatsiooniga - Komisjoni suuruselt teise peadirektoraadiga. Tulenevalt sellest, et inimesed paiknevad viies erinevas liikmesriigis, on vaja üksjagu aega ja energiat kulutada, et inimestega üldse kokku saada," selgitas ta.

Oma suurimaks väljakutseks peab Rute organisatsiooni uuendamist nii, et teadlased aitaksid senisest enam lahendada Euroopa tänaseid väljakutseid.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt rahanumbreid

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: