Jüri Luik: Nato-Vene nõukogu on suhteliselt viljatu organisatsioon ({{commentsTotal}})

Pärast kaheaastast pausi koguneb ülehomme taas NATO-Vene nõukogu. Pärast Krimmi hõivamist katkenud suursaadikute kohtumisel arutatakse just Ukrainaga seotud küsimusi. Nõukogu ei langeta otsuseid, küll aga üritavad lääneriikide diplomaadid omavahelisi pingeid maandada.

USA väed on jõudnud Balti riikidesse ja suvel toimuval NATO tippkohtumisel otsustatakse nende arvu veel suurendada. See sai võimalikuks Krimmi hõivamise ja Ida-Ukraina sõja tõttu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ukraina sõja algusest saadik pole NATO-Vene nõukogu koos käinud. Ülehomme tuleb see pärast kahteaastast pausi kokku.

"Antud NATO-Vene nõukogu, mis toimub suursaadikute tasemel, ongi selleks, et kontakte säilitada. Samal ajal on tegu nõupidamisega, mis mitte midagi ei otsusta," selgitas rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse direktor Jüri Luik.

Ülehomme hakatakse omavahel rääkima. Poliitikaanalüütik Ahto Lobjakas ütles, et NATO jõudude juurdetoomine Poolasse ja Balti riikidesse on Venemaale ebameeldiv ning võib tekitada tahtmist näiteks kaitsta Kaliningradi.

"Kui üldse on siin midagi strateegiliselt oluline, siis on see Kaliningradi positsioon. USA brigaad Baltikumis ei muudaks oluliselt strateegilist tasakaalu, küll aga hakkaks asjad muutuma siis, kui Kaliningradi võime sisuliselt kontrollida Läänemerd Venemaal kaotsi läheks," selgitas Lobjakas.

Vastaspoolt üritatakse rahustada enne talle ebameeldivate sammude astumist.

"Isegi olulisem kui tehnoloogiline aspekt on psühholoogiline aspekt. See ei ole öeldud Venemaa õigustamiseks, kuid need liikumised ja manöövrid käivad Venemaa piiride lähedal," märkis Lobjakas.

Analüütikud ei näe nõukogu kohtumises suhete paranemise stardipauku - räägitakse, kuulatakse ja minnakse laiali.

"NATO-Vene nõukogu on tavapäraselt suhteliselt viljatu organisatsioon. Tihtipeale Vene suursaadik kasutab võimalust öelda väga teravalt oma Lääne kolleegidele. Nii et mõnes mõttes on see suur löök neile lääneriikidele, kes väga tahaksid selliseid nõupidamisi," rääkis Jüri Luik.

Nõukogu katkestas ajutiselt kogunemise ka pärast Gruusia sõda 2008. aastal, kuid vaid aasta hiljem taastati tavapärane suhtlemine.

Toimetaja: Merili Nael



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: