Luganski oblastist põgenenud naine: tundus nagu olen halvas õudusfilmis ({{commentsTotal}})

Tallinnat külastanud Ida-Ukrainast Luganski oblastist pärit Tetjana Konoval on oma kodust eemal olnud juba kaks aastat. Tema sõnul läks kodulinnas Sverdlovskis olukord väga kiiresti halvaks ja talle tundus nagu ta oleks olnud õudusfilmis.

Tetjana Konoval pidas Sverdlovski kultuurimajas Ukraina rahvakunsti ja käsitöö stuudiot. Üleöö sai sellest aga üks ohtlikumaid tegevusi linnas. Kõik rahvuslik muutus mitte lihtsalt kohatuks, vaid märklauaks, vahendas ETV saade "Välisilm".

"Head inimesed hakkasid mulle juba ütlema, Tanja, ära pane rahvusliku tikandiga särki töö juures selga. Meiega samas hoones asus rahvaväelaste staap ja meil tuli mingil hetkel koos eksisteeerida. See oli kultuuripalees, seal lähedal on Rahu väljak, vanaisake Lenin, mida valvasid kasakad," rääkis Konoval.

Tänavatele ilmusid relvastatud mehed ja keegi ei arvanud, et midagi on valesti.

"Linn hakkas kuidagi väga ruttu hulluks minema. Tekkisid arusaamatud kuuldused mürgitatud õllepartii kohta, mis oli toodud Kesk-Ukrainast, et seda ei saa juua, osta ei saa, et see on mingi Paremsektori ešelon. Ma vaatasin seda ja mulle tundus, et olen nagu halvas õudusfilmis, kus zombid on kõiki juba hammustanud. Aga mind veel mitte," kirjeldas naine.

Konovalile tundus, et tuleb kiirelt põgeneda ja polnud selge, kui kauaks. Nii ta lahkuski lihtsalt sugulase sünnipäevale, kaasas ainult nii palju asju kui kotti mahtus.

"Sugulasel oli sünnipäev. Oli põhjus minna ja ka koht, kuhu sõita. Ja me lihtsalt sõitsime ära. Kuid saatus kujunes selliseks, et tagasi ma enam ei pöördunudki," tõdes ta.

Konovali perekonna lugu on väga traagiline, sest tema ukrainlasest mees otsustas jääda Venemaa poolele, nagu ka täiskasvanud poeg, kes sõitis elama Krimmi. Ema teismelise tütrega elab Kiievis ega tea, mida teha.

Draamat jätkub ka veel Sverdlovskisse. "Mul jäi sinna ema ja voodihaige vanaema. Ema on aheldatud vanaema külge ja ta ei või teda maha jätta ja ära sõita," rääkis Konoval.

Möödunud suvel õnnestus naisel korraks emale ka Sverdlovskisse külla sõita.

"Tekkis võimalus. Buss sõidab läbi Venemaa. Harkivist sõidab Venemaa territooriumile, sealt sõidab okupeeritud territooriumile. Ma saan aru, et see on ebaseaduslik, aga mul oli vaja sõita ema juurde ja teisi variante polnud. Läbi tulistamiste ja plokkpostide. See oli väga ohtlik. Ma sõitsin nii, nagu paljud reisivad," rääkis ta.

Kunagisest rõõmsast linnast oli saanud morn ja inimtühi paik.

"Kell 22 õhtul algab komandanditund. Tänavatele minna ei tohi. Kes tänavale läheb, see võidakse kinni võtta ja suunata tegema ühiskondlikku tööd LNR-ile," ütles ta.

Toimetaja: Merili Nael



Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.