Kaitseuuringute keskuse raport: kõige mustem stsenaarium on Balti riikide blokeerimine Leedu lõunapiiril ja Läänemerel ({{commentsTotal}})

{{1461043855000 | amCalendar}}

Rahvusvaheline kaitseuuringute keskus avaldas raporti "Strateegilise tasakaalu tugevdamine Läänemere piirkonnas", millest nähtub, et kõige mustema stsenaariumi kohaselt proovib Venemaa sõjalise konflikti korral kasutada mitte ainult "hübriidsõja" meetodeid, vaid hõivata Leedu lõunapiiril asuv Sulwalki koridori ning blokeerida Baltimaade õhu- ja mereruum. Seetõttu on maavägede kõrval tähtis kasvatada mere- ja õhujõudude osakaalu Venemaa vastases heidutuses.

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse (RKK) teaduri Kalev Stoicescu sõnul võrdles RKK raportit koostades NATO ja Venemaa vägede tavajõudude kohalolekut ning tasakaalu tervikuna. Teaduri sõnul on teistes samalaadsetes ohuraportites arvestatud vaid maavägedega, kuid RKK võttis arvesse ka mere- ja õhuväeüksused, mis Baltimaades ja selle ümbruses paiknevad.

Raportis nähtub, et kuigi NATO ja Venemaa vaheline jõudude tasakaal on endiselt ülekaalukalt NATO kasuks, siis tänaseks pole suudetud taolist olukorda tekitada Läänemere regioonis. Baltimaade kontekstis on rakendatud nn. karistusheidutust ehk parandatud vägede siirdamisvõimekust juhul, kui peaks tekkima sõjaline konflikt, kuid seejuures on vähe ära tehtud takistusheidutuse arendamiseks.

Viimane tähendab, et praegu pole Eestis ja teistes Balti riikides piisavalt relvajõudusid, mis oleksid juba kohapeal ja valmis reageerima. Seejuures lisasid nii Stoicescu kui ka raporti kaasautor Henrik Praks, et kui räägitakse vajadusest maa- ja soomusvägede järele, siis palju halvem olukord on õhu- ja mereväel põhineva heidutusega.

Kõige mustem stsenaarium ei põhine hübriidsõjal

Varasemalt on paljud eksperdid arvanud, et sarnaselt Ida-Ukrainas ja Krimmis proovib Moskva ka Baltimaades ja Poolas läbi viia hübriidsõja tüüpi operatsiooni, mille puhul ei rakenduks NATO artikkel 5. Aga RKK hinnangul on Ida-Ukraina laadse "hübriidkriisi" kordamine keerukas, sest NATO on uurinud Ukraina näitel Venemaa hübriidsõja meetodeid ja on valmis taolistele püüetele vastama.

See eest on aga Venemaa korduvalt iga-aastaste suurõppuste käigus harjutanud Baltimaade õhu- ja mereruumi blokeerimist Läänemerel ning sissetungi Leedu lõunapiiril asuvasse 100 kilomeetri pikkusesse Sulwalki koridori, mis eraldab Valgevene territooriumi ja Kaliningradi oblastit.

Stoicescu hinnangul on Vene relvajõudude tegevuse puhul märgiline ka see, et Moskva on otsustanud segada tava- ja tuumajõud ning matkinud suurõppuste käigus taktikaliste tuumalöökide andmist. Nii proovitakse heidutada nii NATO liikmesriike aga ka näiteks Rootsit.

"Venemaa on nõnda käitunud vastutustundetult ja provotseerivalt, kasutades tuumaheidutust NATO liikmesriikide ja isegi NATO-väliste riikide hirmutamiseks," kirjutatakse raportis.

Venemaa kasutab ära kõik võimalused

Kuigi Venemaa võib kasutada nii "hübriidsõja" meetodeid või alustada laiaulatuslikku konflikti hõivates Sulwalki koridori, on Henrik Praksi sõnul tähtis, et NATO kaitseplaneerijad arvestaksid, et Venemaa ja selle tegevus regioonis on pikaajaline ja strateegiline oht allianssi kuuluvatele liikmesriikidele.

"Kui Venemaa isegi ei soovi alustada ulatuslikku sõda NATO-ga, siis ei jäta Moskva kasutamata head võimalust pöörata enda kasuks NATO poliitilisi erimeelsusi ja piirkondlikku nõrkust Läänemere piirkonnas," kirjutati RKK raportis.

Sestap on märgilised ka eelmisel nädala eskaleerunud olukord Läänemerel. Stoicescu sõnul näitavad provokatsioonid nagu Vene hävitajate ülelend USA fregatist Donald Cook, et Kreml paneb USA närvid proovile ning püüab tekitada keerulist poliitilist olukorda, millega saaks õõnestada liitlaste ühtsust. Seda eriti enne suvel toimuvat NATO Warssavi tippkohtumist.

Seetõttu rõhutas Stoicescu, et NATO riigid peavad hoidma külma pead ja mitte alluma Vene relvajõudude agressiivsetele manöövritele. "Aga ma usun, et meie USA liitlastel on tugevamad närvid, kui meie Türgi liitlastel," märkis Stoicescu.

Heidutus peab täitma lünkasid

Järelduste osas leidsid RKK analüütikud, et praegusel juhul on NATO kasutanud Balti riikides peamiselt karistusheidutust, mis aga ilma korraliku tõkestusheidutuseta ehk vägede reaalse paigutamiseta Baltimaade territooriumile ei toimi.

See juures peab heidutuse käigus paigutatavad relvajõud täitma kaitselünkasid, mis Baltimaades hetkel on. Näiteks ei ole NATO-l mõtet Läänemere regiooni saata jalaväeüksusi, mille puudub soomusmanööver võimekus.

Ühtlasi peab maavägesid toetama piisaval arvul õhujõudude ja mereväe üksusi, mis suudaksid kontrollida Läänemerd ja seda ümbritsevate NATO liikmesriikide õhuruumi. Viimase puhul ei pea RKK silmas mitte ainult rohkemate hävitajate kaasamist õhuturbemissioonile vaid ka õhukaitsesüsteemide paigutamist Baltimaadesse.

RKK teadurite sõnul peaks NATO USA juhtimisel paigutama Balti riikidesse brigaadi suuruse väeüksuse, mis tähendaks, et iga Balti riigis oleks üks pataljoni suurune väeüksus. Lisaks rõhutas Henrik Praks, et kuigi USA-l peaks olema NATO liitlasvägede juhtimisel liidriroll, peavad kõik NATO liikmed kasvõi rotatsiooni korras moodustama teise maavägedebrigaadi, mis toetaks USA vägesid ning kinnitaksid allianssi jätkuvat solidaarsust ja ühtsust.

Eelpaigutamise korras peaks RKK hinnangul tooma Baltimaadesse ühe USA raskevägede brigaadi jagu varustust, mis oleks osa karistusheidutusest ja aitaks kaasa kiirele vägede siirdamisele piirkonda juhul, kui olukord peaks eskaleeruma.

Stoicescu tunnistas, et vajalikul määral tõkestusheidutuse tagamine tähendab ka suuremat panust Eestilt, Lätilt ja Leedult. "Me peame võib-olla jätma ühe lasteaia ehitamata või ühe tee remontimata ja sellest on väga kahju, kuid riigikaitsesse investeerimine on peab olema prioriteet, sest sellest võib sõltuda Eesti iseseisvuse jätkusuutlikkus," toonitas RKK teadur.

Toimetaja: Allan Rajavee



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: