Video: politsei tabas vietnamlasi Eestisse smugeldanud jõugu ({{commentsTotal}})

{{1461054414000 | amCalendar}}

Politsei käivitas eelmisel nädalal Lõuna-Eestis ulatusliku politseioperatsiooni, mille käigus peeti kinni kuus meest, keda kahtlustatakse vietnamlaste Eestisse smugeldamises.

11. aprilli hilisõhtul käivitus Lõuna-Eestis ulatuslik politseioperatsioon, kuna kogutud info ning ohuhinnangud andsid alust kahtlustada Ida-Virumaalt pärit organiseeritud kurjategijate tegevuse aktiviseerumist Lõuna-Eestis.

Lõuna prefektuuri organiseeritud ja raskete kuritegude talituse eestvedamisel asus politsei vahetult jälgima Ida-Virumaalt Lõuna-Eestisse tulnud kurjategija tegevust Eesti kagupiiril.

Ööl vastu 12. aprilli kell 3.40 paiku peeti Põlvamaal, Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa 226. kilomeetril koostöös K-komandoga kinni sõiduauto Ford Mondeo, mille kitsast pagasiruumist avastati 11 täisealist vietnamlast, nendest üks naine ning kümme meest.

Lõuna prefektuuri organiseeritud ja raskete kuritegude talituse juht Rain Vosman kirjeldas, et vietnamlasi vedanud sõiduauto peeti kinni ajal, mil kurjategijad otsisid võimalust ja kohta, et vietnamlased ringi laadida spetsiaalselt kohale toodud veoki haagisesse ning viia edasi Poola.

Sõiduki kinnipidamise koha ja aja määramisel lähtus politsei kõrvaliste isikute ohutuse tagamisest ning asjaolust, et osalised ise politsei sekkumist oodata ei oskaks.

"Kahtlustuse kohaselt on kinnipeetud meeste hulgas mitmed kuritegeliku ühenduse juhtfiguurid. Nendele tuli kinnipidamine üllatusena ning see omakorda välistas, et kinnipidamisel oleks keegi püüdnud vastupanu osutada. Kaks kahtlustatavat peeti kinni veokist, kaks saateautost ja üks autost, milles olid vietnamlased. Veel üks kahtlustatav peeti kinni saateautos, mis oli kinnipidamise hetkel Ida-Virumaal," ütles Vosman.

Tema sõnul on kuue kuritegeliku ühenduse liikme tabamine politseile oluline kordaminek, et Eesti ei muutuks väljastpoolt Euroopa Liitu illegaalide sissetoomise riigiks ning ühtlasi on tegu viimase aja ühe suurima ja organiseerituma inimkaubandust korraldava kuritegeliku ühendusega, kes seni Eestis tabatud.

Ida-Virumaalt pärit Eesti ja Vene kodakondsusega kuuest kuriteos kahtlustatavast mehest on mõned ka varasemalt kriminaalkorras karistatud. „Selle kuritegeliku grupi tegevus oli põhjalikult organiseeritud ning väga hästi konspireeritud. Nii näiteks turvati vietnamlaste toimetamist kagupiirilt sisemaale eraldi saateautoga ning saateautod olid planeeritud ka Poola suunduva veoauto turvalise liikumise kindlustamiseks,“ kirjeldas ta.

Inimkaubitsejate plaaniks oli vietnamlased viia sõiduautoga Eesti kagupiirilt sisemaale ning seal nad ümber paigutada spetsiaalselt selleks ette valmistatud veoki haagisesse. Tegu oli külmikhaagisega, mis oli suures osas täietud küttepuudega selliselt, et puude ja haagise lae vahele jäi vaevu vaba ruumi.

"Haagise esiosas küttepuude vahel oli peidik, kuhu vietnamlased oleks Euroopasse edasitoimetamiseks pandud, kui politsei ei oleks sekkunud. Arvestades populaarsemate sihtriikide kaugust Eestist, tähendanuks see, et vietnamlased oleksid mitmeid päevi olnud mitte ainult ebainimlikes, aga väga eluohtlikes tingimustes," kirjeldas Vosman.

Tema sõnul tuleb keskmiselt ühel inimkaubanduse ohvril Vietnamist Euroopasse pääsemise nimel inimkaubitsejatele maksta kuni 20 000 dollarit.

"Selline ettevõtmine pole ainult kulukas, aga ka äärmiselt eluohtlik. Lootuses parema elu järele võetakse pimesi aga kõikvõimalikke riske. Kurjategijate jaoks on need inimesed kaup, mille pealt kasu teenida. Neid inimesi hoitakse pikaajaliselt, teinekord isegi mitmeid kuid, täiesti ebainimlikes kitsastes tingimustes, rääkimata näljast ja külmast," ütles Vosman.

Tema sõnul on vietnamlased tihtipeale olukorras, kus neil tuleb sõiduks vajalik rahasumma hiljem sihtriigis või poolel teel sihtriiki tavatutel töötingimustel tasa teenida ning sageli usuvad vietnamlased, et nii suuri summasid makstes ja Vene viisat vormistades saabki nende saabumine Euroopa Liitu olema legaalne ja hiljem mõistavad, et neid on petetud ja „salakaubana“ riigist riiki toimetatud.

"Piiri lähistele toimetatud vietnamlased pannakse sundseisu, kus neil puudub võimalus tagasi pöörduda ning nad on sunnitud kaasa tegema riskantse ebaseadusliku piiriületuse,“ rääkis Vosman.

Kuuest mehest neli on täna prokuratuuri taotlusel vahi alla võetud.

Politsei käivitas kriminaaluurimise karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb kuritegelikku ühendusse kuulumist, milles süüdimõistmisel võib karistus ulatuda kolmest kuni 12-aastase vangistuseni.

Kriminaalasja uurib Lõuna prefektuuri organiseeritud ja raskete kuritegude talitus ning uurimist juhib Lõuna ringkonnaprokuratuur.

Lõuna prefektuuri kriminaalbüroo juht Meelis Saarepuu kinnitas ERR-i raadiouudistele, et kinnipeetud inimkaubitsejad ei olnud seotud mõni nädal tagasi Valga garaažist leitud kaheksa vietnamlase juhtumiga.

Samas ei soovinud Saarepuu öelda, kas Eestis võib olla mitu inimkaubitsemisega tegelevat kuritegelikku ühendust. Küll aga lisas ta, et tavaliselt on sellistes juhtumites erinevate riikide inimkaubitsejatel kindel roll.

Politsei uurimised näitavad Saarepuu kinnitusel, et enamjaolt on smugeldamiste organiseerimine toimunud Venemaal.

"Meie eelnevates uurimistes või kriminaalasjades on tabatud ka alaliselt Venemaal elavaid isikuid, kes on seotud selle äri, selle kuritegevuse organiseerimisega. Nendes kuritegudes, mis puudutavad inimkaubitsemist üle Schengeni välispiiri, saab Eesti politsei loota ikkagi ainult iseenda menetlustes kogutud tõenditele ja andmetele," selgitas Saarepuu.

Toimetaja: Marek Kuul, Merili Nael



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: