Kabulis sai Talibani rünnakus surma vähemalt 28 ja viga 327 inimest ({{commentsTotal}})

{{1461057093000 | amCalendar}}

Teisipäevases Talibani enesetapurünnakus Kabulis luureteenistuse peakontori lähistel ja järgnenud mässuliste tulevahetuses Afganistani julgeolekujõududega on saanud surma vähemalt 28 ja viga 327 inimest, teatas tervishoiuministeerium.

"Plahvatuse tulemusena sai surma 28 inimest, enamik tsiviilisikud," ütles Kabuli politseiülem Abdul Rahman Ramini ajakirjanikele.

Tervishoiuministeerium teatas varem 327 vigastatust, kellest paljude seisund on tõsine.

"Mõistame karmilt hukka tänase terrorirünnaku Kabuli Puli Mahmood Khani linnaosas, mille tagajärjel paljud meie kaasmaalased on märtritena langenud või saanud haavata," ütles president Ashraf Ghani.

"Sellised argpükslikud terrorirünnakud ei nõrgesta Afganistani julgeolekujõudude tahet ja otsustavust võidelda terrorismiga," lausus riigipea.

Esimese plahvatuse korraldas veokis sõitnud enesetapupommar, üks või kaks enesetapupommarit osutavad endiselt vastupanu, ütles siseministeeriumi pressiesindaja Sediq Sediqqi AFP-le. Rünnakupaigas viibiv politseiametnik Mohammad Afzel sõnas, et julgeolekujõud võitlevad teadmata arvu mässulistega.

"Afganistani julgeolekujõud on rünnakupaiga täielikult isoleerinud," kinnitas Sediqqi.

Talibani pressiesindaja Zabihullah Mujahid väitis, et mässulistel õnnestus tungida riikliku julgeolekudirektoraadi (NDS) peakorterisse.

Afganistani ametnikud seda ei kinnitanud, ent NDS-i kompleksi lähistel oli kuulda ägedat tulistamist. Taliban reeglina liialdab sõjasaavutustega.

"Tänane terrorirünnak Kabuli Puli Mahmood Khani piirkonnas näitab selgelt vaenlase lüüasaamist otsevõitluses Afganistani julgeolekujõududega," teatas presidendipalee avalduses.

Taliban teatas läinud nädalal iga-aastase kevadpealetungi algusest. Taliban lubas korraldada suuremahulisi rünnakuid vaenlase positsioonidele kõikjal riigis.

Islamiliikumise võitlejad alustasid lahinghooaega rünnakuga Kunduzi linnale, mis õnnestus neilt septembris lühiajaliselt hõivata. Afganistani ametnike sõnul tõrjusid julgeolekujõud Talibani võitlejad uue rünnaku järel reedel linnast välja.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: BNS



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: