Euroopa Komisjon plaanib üleeuroopalist teaduspilve ({{commentsTotal}})

{{1461062455000 | amCalendar}}

Euroopa Komisjon teatas algatusest luua kontinendiülene teaduspilv, millega antakse Euroopa 1,7 miljoni teadlase ja 70 miljoni teadus- ja tehnoloogiaspetsialisti käsutusse virtuaalne keskkond, kus nad saavad olenemata valdkonnast ja riigipiirist andmeid talletada, jagada ning taaskasutada.

Seda toetab Euroopa andmetaristu, mille jaoks võetakse kasutusele pilves talletatud suurtele andmekomplektidele juurdepääsuks ja nende töötlemiseks vajalikud lairibavõrgud, hiiglaslikud talletusressursid ja superarvutirakendused.

Euroopa Komisjoni ettepanekute paketi eesmärk on aidata kooskõlastada riiklikke ja piirkondlikke tööstuse digitaliseerimise algatusi, et soodustada liikmesriikide, tööstuse ja sotsiaalpartnerite vahelist dialoogi.

Samuti soovib komisjon suurendada investeeringuid EL-i avaliku ja erasektori partnerlustesse ning kavatseb investeerida 500 miljonit eurot kogu ELi hõlmavasse digitaalse innovatsiooni keskuste võrku, kus ettevõtjad saavad nõu küsida ja digitaalseid uuendusi katsetada.

Komisjoni teatel luuakse mastaapsed katseprojektid, et soodustada asjade interneti, kõrgelt arenenud tootmise ning tehnoloogia kasutamist arukates linnades ja kodudes, võrguühendusega autodes ja mobiilsetes tervishoiuteenustes.

Samuti on komisjonil kavas võtta vastu õigusaktid, mis toetavad vaba andmevoogu ning täpsustavad, kellele kuuluvad andurite ja nutiseadmete genereeritud andmed.

„Meie aja tööstusrevolutsioon on digitaalne. Pilvandmetöötluse, andmepõhise teaduse, asjade interneti ja muu sellise tehnoloogia täieliku potentsiaali ära kasutamiseks vajame sobivat mastaapi. Ettevõtjad on huvitatud ühtsel turul laienemise võimalustest ning selleks peaksid ka avalikud e-teenused olema tänapäevastele vajadustele vastavad – olema kavandatud digitaalsete, avatute ja piiriülestena. EL võimaldab digiajastu jaoks sobivat mastaapi,” märkis digitaalse ühtse turu eest vastutav komisjoni asepresident Andrus Ansip.

Ansip tahab, et Euroopas ehitataks omavahel suhtlevaid kodumasinaid

Et väike-ettevõtted asjade interneti võidujooksus maha ei jääks, tahab komisjon korrastada standardeid, mida on praegu üle 600, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Seda on selgelt liiga palju ühele väike-ettevõttele. Me pakuksime välja ühe kiibi, mille maksumus on 1 euro, praeguse 50-eurose kiibi asemel, mis võimaldaks erinevaid koduseadmeid - külmkappe, nõudpesumasinaid ja muud taolist - omavahel ühendada," selgitas Ansip.

Ansip tahab Eesti digitaalses eduloos olulise peatüki laiendada kogu Euroopa Liidule. Asepresidendi sõnul peaksid valitsused edaspidi kodanikelt ja ettevõtetelt andmeid küsima vaid ühe korra.

"Kui täna Belgias tegutseval ettevõtjal on vaja andmeid Eesti ettevõtlusregistrist, siis ainult paber loeb. Elektrooniliselt info ei ole siia usaldusväärsel kujul transporditav. See tundub netiajastul kummaline. Kuid peaksime püüdlema selle poole, et kui ettevõtja ühes riigis esitab andmed teatud registrile, siis kui neid teises rigiis on vaja, ei pea ettevõtjad uuesti andmeid esitama," selgitas ta.

 

Toimetaja: Priit Luts, Merili Nael, Johannes Tralla



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: