NATO brigaadikindral: jõudemonstratsioon relvastamata Vene lennukite poolt on diplomaatide, mitte rakettide lahendada ({{commentsTotal}})

Algas NATO õhuväe koostööharjutus Ramstein Alloy 1, milles osaleb kaheksa riiki, nende seas Soome ja Rootsi. Ämari lennubaasis näidati esmakordselt, kuidas näeb seestpoolt välja luurelennuk AWACS.

Belgia piloodid on Eestis NATO õhuturbemissiooni raames aasta algusest. Nemad tõusevad õhku, kui meie õhuruumi on sisenenud piloot, kes ei pea kinni reeglitest. Nad tuvastavad, kellega tegu, ning annavad juhiseid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Õhuturbelennukid on alati relvastatud, erinevalt õppustel osalejatest. Šiauliais teevad praegu sama tööd hispaanlased. Rahuajal esimesena relvi ei kasutata.

"See on rahuaja missioon - ainult kaitse iseloomuga. Me ei kavatse ühtegi raketti välja tulistada. Me selgitame, kas kõik on korras, kas lennuk vajab abi. Me võime ehk aidata. Kui ei, kanname juhtkonnale ette. Meie järgime juhiseid," kinnitas Balti õhuturbe missiooni piloot, major Abel Gomez Martos.

NATO õhuvägede ülema esindaja praegustel õppustel selgitas, et jõudemonstratsioon relvastamata Vene lennukite poolt on diplomaatide, mitte rakettide lahendada.

"Praegu on rahuaeg. Meie rahuaja reeglid ütlevad, et sellistele provokatsioonidele ei reageerita. See vahejuhtum oli distantsi küsimus laeva suhtes. See oli möödalend - ebaviisakas käitumine, kuid ei nõua mingit vastureaktsiooni NATO poolt," ütles NATO õhujuhtimiskeskuse ülema asetäitja, brigaadikindral Roberto di Marco.

Siiski oli reaktsioon täna Ämaris näha. Hispaania õhuturbepiloodid tegid ajakirjanikele näidislennu. Ajakirjanikele demonstreeriti ka Ssaksamaal baseeruvat NATO luurelennukit AWACS. Rohelises kombinesoonis mees selgitas, kuidas näitavad nemad oma kohalolekut - ei lenda kellestki kümne meetri kauguselt üle, kuid näevad kõike, mis toimub õhus ja merel 400 km raadiuses.

Toimetaja: Merili Nael



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: