ERJK muutis oma töökorda ja Toobal ei saa komisjoni istungitel käia ({{commentsTotal}})

{{1461161564000 | amCalendar}}

Erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) muutis oma töökorda ning komisjoni istungitel ei saa osaleda kriminaalkaristust kandvad inimesed. Seega ei saa Keskerakonna määratud liige Priit Toobal komisjoni töös kaasa lüüa ning koosolekutel peaks käima tema asendusliige.

ERJK senise koosseisu viimasel koosolekul täiendati komisjoni töökorda kahe punktiga, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Komisjoni istungitel ei saa osaleda tahtliku teo eest parasjagu kriminaalkaristust kandvad isikud. Teine punkt on see, et need komisjoni liikmed, kellel on isiklik seotus mingisuguse menetluses oleva päevakorra punktiga või teemaga, ei saa selle menetluse arutelu juures viibida," selgitas komisjoni aseesimees Kaarel Tarand.

Töökorra muutmise poolt olid kõik koosolekul osalenud komisjoni liikmed.

Tarandi sõnul tuli töökorda täiendada, sest Keskerakonna kriminaalkorras karistatud peasekretäri Priit Toobali määramine komisjoni liikmeks näitas, et seni kehtinud hea tava ei maksa enam midagi.

"Iga komisjoni liige, näiteks mina sealhulgas, on huvitatud, et komisjoni maine ei oleks selline, et see on üks kurjategijate jõuk, kes iseenda kuritegusid kinni mätsib," ütles Tarand.

Samuti algatasid Toobali juhtumi tõttu aprilli alguses kõik riigikogu fraktsioonid, välja arvatud Keskerakond, erakonnaseaduse täiendamise eelnõu, mis ei luba kohtulikult karistatud inimestel komisjoni töös osaleda.

Vaatamata sellele leiab Keskerakonna esimees Edgar Savisaar, et Toobal on väga hea komisjoni liige ning uut inimest sellele kohale erakond ei nimeta.

"Ma arvan, et see aitab tasakaalustada selle komisjoni tegevust. See, et ta ei meeldi mõningatele tegelastele seal komisjonis, on arusaadav ja kahetsusväärne, aga nii see on," ütles Savisaar.

ERJK koosolekul arutati ka Keskerakonna kassas olnud suure summa sularaha juhtumit ning Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) majandusaasta aruannete küsimusi. Nende osas komisjon täna otsuseid ei teinud.

Toobal: kehtivad seadused ei keela komisjoni liikmeks olemist

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal kommenteeris komisjoni otsust, öeldes, et kehtivad seadused ei keela tema komisjoni liikmeks olemist ja seetõttu pole võimalik seda keelata ka komisjoni sisemise töödokumendiga.

"Juhin tähelepanu sellele, et komisjoni liikme pädevus tuleneb tema ametisse määramisest, mis toimub teatavasti seaduse alusel. Nii nagu korduvalt on viimasel ajal avalikkusele selgitatud, ei võimalda kehtivad seadused ühelgi juhul piirata komisjoni liikme pädevust enda ülesannete täitmisel, liiatigi ei ole see võimalik seadusest alamalseisva komisjoni sisemise töödokumendiga," selgitas Toobal.

"Asendades kehtivad seadused iseenda tõekspidamistega, on komisjon tänase otsustusega visanud prügikasti nii õigusriigi kui ka riigivõimu seaduslikkuse põhimõtted," lisas ta.

Toobal küsis pressiteates, mida ERJK kardab.

"Kas seda, et ei saa enam vaikselt oma asja ajada, või seda, et nüüd tuleb päevakorda võtta ja arutada ka koalitsioonierakondade rahastamise küsimusi? Olgu see siis Tallinna Sadama rahade võimalik sattumine Reformierakonna kassasse, Autorollo segaste rahade võimalik kasutamine Keit Pentus-Rosimannuse kampaanias või EAS-ist IRL-i poliitikutele juhitud vahendite kasutamise saatus," loetles ta.

Tema hinnangul näitas ERJK töökorra muutmine, et tegemist on poliitilise komisjoniga, mitte sõltumatu kontrollijaga.

"Minu volitused algavad 28. aprillil ja kavatsen komisjoni töös aktiivselt osaleda. Ootan esimest istungit juba pikisilmi," lisas Toobal.

Toimetaja: Merili Nael



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: