Galerii: selline hakkab välja nägema sisekaitseakadeemia uus peahoone ({{commentsTotal}})

Täna kuulutati sisekaitseakadeemias pidulikult välja uue ja ligi 10 000 ruutmeetrise pea- ja õppehoone arhitektuuriline lahendus.

Parima ideekavandi leidmiseks viidi läbi arhitektuurikonkurss, millele esitati kokku 14 tööd. Nende seast valis žürii parimaks ideekavandi pealkirjaga Faalanks, mille autoriteks on arhitektide kollektiiv arhitektuuribüroost Arhitekt11 OÜ.

„Uue hoone põhiväärtus on see, et me saame praegusest kolmandiku võrra väiksemal pinnal kõik selle, mida on kaasaegseks õppetööks vaja,“ rääkis akadeemia rektor Katri Raik.

Uude hoonesse on kavandatud kooli spetsiifikat arvestades ruumid, mida vanades ei ole üldse ja mis on just nendeks tegevusteks mõeldud – nt spordisaal, õppedepoo, põlemiskatsete demonstratsioonilavaga auditoorium, simulatsioonikeskuse ruumid, laboratooriumid, jõu- ja matisaalid, söökla.

„Ka uue hoone halduskulud on oluliselt madalamad. Praegu kasutusel olevate nõukogudeaegsete hoonete energiatarbimine on ääretult suur – nende energiamärgised on klassidest G ja H. Uus hoone saab muu hulgas ka kõik nüüdisaegsed tehnosüsteemid, sh ventilatsiooni, mis praegustes hoonetes hetkel üldse puudub,“ kinnitas Katri Raik.

Žürii liige, arhitektide liidu esindaja Ülar Mark ütles, et sisekaitseakadeemia uue peahoone välisilmet iseloomustab väga selge mahuline idee – omavahel nihutatud „lülid“ annavad lihtsa funktsioonide jagamise võtme keskse koridori ümber

„Võimalik on erinevate kõrgustega ruume paigutada sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse, ilma et arhitektuurne idee kannataks. See toetab erinevate kõrgustega ruumide otstarbekat jaotust. Võidutööl on valdavalt kaks ning ühes nurgas kolm korrust,“ ütles Mark.

Uude nüüdisaegsesse ja energiasäästlikku peahoonesse soovib SKA tulevikus koondada enamiku õppetööst. Uus peahoone tuleb Tallinnasse aadressile Kase 61.

Krundil olevad lagunemisohtlikud ja ebafunktsionaalsed majad plaanib akadeemia lammutada.

Žürii otsustas tunnistada võistluse võitjaks (preemia 13 000 eurot) ideekavandi märgusõnaga faalanks, mille autorid on Arhitekt11 OÜ arhitektid Illimar Truverk, Janar Toomesso, Katrin Vannas, Sander Paljak, Kristjan Lind, Hannelore Kääramees, Kaur Käärma, Siim Tiigimägi ja Tajuruum OÜ maastikuarhitektid Edgar Kaare, Terje Ong ja Liina Einla.

Toimetaja: Priit Luts



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: