"Pealtnägija": lohakus kiirusemõõtjate taatlemisel päästis kihutaja kopsakast trahvist ({{commentsTotal}})

Paide politsei tegi ligi kolm kuud kiiruseületajatele trahve, mis osutuksid kohtus hiljutise lahendi põhjal ilmselt õigustühiseks. Vähemalt 28-aastane Martin väljus vaidlusest puhtana ning neid, kel õnnestuks arvatavasti sama, on veel üle neljakümne.

Juhtumi taga on tobedate apsakate ahel, kus süü pole ainult politseil. Et jantlikust jadast aru saada, tuleb alustada mullu suvest, kui Paide politsei saadab kiirusmõõtja Stalker DSR 2X korrapärasele taatlemisele.

Lihtsalt öeldes tähendab see, et riiklik Metroserti labor kontrollib, kas seade mõõdab õigesti ja annab vastava tunnistuse. Seade tulebki laborist tagasi 30. juulil, kuid juba samal päeval avastab politsei, et selle taatlusprotokoll ei ole päris õige.

"Kui seade tuli meile taatlusest tagasi, siis avastasime et taatlustunnistusel olev vahemuunduri number ei lähe kokku tegelikkusega. Andsime kohe sellest ka taatluslaborile teada ja nad samal päeval väljastasid meile uue taatlustunnistuse," rääkis Sadner Peremees, kes on Lääne prefektuuri patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse juht.

Puust ja punaseks

Politsei autos asuv kiirusemõõteseade koosneb tegelikult neljast osast: on vahemuundur ehk nö aju, mis paikneb politsei autos tagumise istme all. On kaks antenni, üks ees aknal ja teine taga ning viimaks tabloo, millel paistab tulemus ehk mõõdetava objekti kiirus.

Kõik need seadmed tuleb taadelda. Igaühel on oma taatlusnumber, mis läheb vastavalt ka paberitesse. Juulis laborist naastes märgati, et ühe vidina number ei lähe aparaadil ja paberil kokku, see parandati Metrosertis ära, aga sellega asi ei piirdunud.

Esimese vea avastamisel jäi tähelepanuta see asjaolu, et taatlustunnistusel oli ka teine viga ehk siis antennide seerianumbrid, mis koosnevad kokku kaheksast sümbolist, kahest tähest ja kuuest numbrist - nende sümbolite jadade kaks viimast numbrit olid omavahel ära vahetatud. Seda viga politsei esialgu tähele ei pannud ja see avastati poolteist kuud hiljem.

Septembri keskel väljastati politseile uus, kolmas ja nüüd siis juba lõplikult õigete andmetega taatlustunnistus.

Lühidalt. Metrosert taatles mõõdiku ja andis algul kaasa vale taatlusnumbriga paberi. Kui see viga avastati ja parandati, oli paberil teine number ikkagi vale ja sellega väljastati trahve vähemalt poolteist kuud enne, kui asi avastati.

Seega politsei ja Metrosert tunnistavad, et kõnealune kiirusemõõdiku komplekt oli vahemikus juuli lõpp kuni septembri keskpaik ilma korrektsete paberiteta. Ja kõik välja kirjutatud trahvid seega õigustühised.

70 km/h alas 131 km/h

Kuidas vead paberimajanduses üldse välja tulid, on seotud mullu oktoobri juhtumiga. Oli 10. oktoobri öö, kui eravärvides politseiekipaaž sõitis Türi poolt Paidesse ja nägi ringteelt enda ette keeramas suurel kiirusel liikuvat Ford Mondeot.

Politsei võttis sappa ning mõõtis, et sõiduki kiirus oli ligi kaks korda üle lubatu ehk 70 km/h alas sõitis 28-aastane Martin 131 km/h. Talle määrati trahv 560 eurot ning juhtimisõigus peatati kolmeks kuuks.

Pool aastat hiljem väljub sama Fordi juht kohtusaalist taatlemisskandaali tõttu puhta mehena. Martin töötab küll viisakas firmas osakonna juhatajana, kuid liikluses on ta tihti reeglitega vastuollu läinud, sest teda on korduvalt kihutamise eest trahvitud.

Viimane episood, mida tema puhul ka politsei videos näeb, toimus oktoobri keskel ehk kuu aega pärast seda, kui kiirusemõõdik oli politsei sõnul justkui tipp-topp. Ometi kukkus kõik hiljem kokku.

Sander Peremees selgitas, et kui uus ja kõikide õigete andmetega taatlustunnistus politseisse tagasi jõudis, siis vastav info ei jõudnud kõikide kolleegideni ja nad kasutasid edasi neid juba varem valmis prinditud kiirusemõõteseadme protokolle.

Ja kuigi nii Metrosert kui politsei väidavad kaljukindlalt, et mõõteseade fikseeris kiirust tegelikult õigesti, sai Martin vastu vaielda.

"Sisuliselt ma olen vaielnud ainult selle üle, et kiirus ei ole fikseeritud õiegesti [Martini hinnangul oli see 105+- km/h]. Ühesõnaga ei ole seal õige väärtus. Oma süüd kui sellist, et ma ületasin kiirust, olen ma kogu see periood tunnistanud," rääkis Martin.

Kolm nädalat tagasi jõudis Martini vaidlus kohtusse. Ehkki politsei jäi algul kindlaks, et mees ületas piirkiirust rohkem kui 60 kilomeetriga tunnis, siis pärast mõtlemisaja võtmist anti järsku alla ja paluti kohtul tühistada Martini väärtegu. Saatuslikuks said need samad paar sassi läinud numbrit taatlustunnistusel.

Liiklusjurist Indrek Sirk selgitas, et küsimus sellest, kas ta kiirust ületas või mitte, jäi lõpuks tahaplaanile nende formaalsete põhjuste tõttu.

"Kuid inimene ju vaidlustas esimestest hetkedest seda kiirust ja nagu materjalist on ka näha, ka politseinikud ise ei olnud päris kindlad, kas see mõõdetud kiirus on ikkagi realistlik," lisas Sirk.

Politsei seisukoht on olnud alates väärteomenetluse alustamisest kuni tänaseni, et see kiiruse ületamine toimus. "See oli selle konkreetse politseiniku otsus, sellel hetkel loobuda sellest vaidlusest. Mina oleksin teinud võib-olla teistsuguse otsuse, aga menetleja on oma otsustes iseseisev ja sel korral tegi ta oma otsuse nii," selgitas Sander Peremees.

Ülejäänute trahve automaatselt ei tühistata

Lugu läheb vaatamata kõigele veelgi huvitavamaks. Tänaseks on teada, et täpselt samadel asjaoludel jõuti teha 47 valede andmetega väärteoprotokolli.

Kui politsei loobus kõikidest süüdistustest Martini vastu, siis üllataval kombel ei kavatse ta seda teha teiste puhul. Ülejäänud 46 isegi ei tea, et lihtsalt öeldes pole neile tehtud trahv korrektne, sest politsei ei tunne kohustust seda ka neile öelda, veel vähem automaatselt väärtegu tühistada.

"Meil ei ole põhjust nende inimestega eraldi võtta ühendust, sest iseenesest me ei saa kuidagi öelda, et need materjalid oleks õigustühised. Inimesed ei vaidlustanud endale inkrimineeritavat süüd ja seetõttu ei ole meil olnud ka põhjust et kõiki neid läbi helistada ja teavitada," ütles Peremees.

Toimetaja: Priit Luts



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: