Michali sõnul pole kaubavoogude vähenemise põhjused poliitilised, vaid majanduslikud ({{commentsTotal}})

Majandusministeerium on välja töötanud uue raudteevõrgu kasutustasu arvestamise metoodika, mis muu hulgas suurendab reisijateveolt laekuvaid makseid. Kaubavoogude vähenemise põhjused on tema sõnul aga majanduslikud, mitte poliitikaga seotud.

Järgmisest aastast kehtima hakkav raudtee kasutustasude arvestamise metoodika asetab senisest suurema koorma reisijateveole, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Täna on reisijateveo maht raudteel väga suur, aga vastavalt sellele seda ei tasustata. Reisijateveo panus suureneb, mis tähendab, et riik peab siis ka reisijatevedu, dotatsioone ja kõike, mida me rahastame, ka üle vaatama," rääkis majandus- ja taristusminister Kristen Michal.

Teine eesmärk on kogu kaubaveokoridori koondamine ühte tervikusse.

"Tuleb uus metoodika ja seejärel on meil soov kõik raudtee-ettevõtted, sadam, kogu transiidi pool liita ühte väärtusahelasse, et tekiks konkurentsivõimelisem väärtusahel, et ühel sektoril oleks tervikvaade ja nende võime kaupa tuua ja võib-olla ka läbirääkida oleks parem," selgitas Michal.

Transiidisektori hinnangul on ministeeriumi pakutud meetmed samm õiges suunas.

"Eestit läbiv logistikaahel on kvaliteetne ja tegelikult me suudame teenust pakkuda kiirelt, aga meie hind ei ole konkurentsivõimeline. Me peame hinnapoliitika paindlikumaks muutma, meie hind ei tohiks olla kõrgem kui meie lähematel konkurentidel, lätlastel," kommenteeris Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni juhatuse esimees Andres Valgerist.

Samas on transiidiettevõtjad öelnud välja soovi, et tihendataks suhteid Venemaa raudteega just ametnike tasemel nagu teevad näiteks lätlased.

"Seal tuleks suhelda ka ministeeriumite tasemel ehk riiklikul tasemel. Kuna Vene pool vaatab sellele ettevõtlusele kui riiklikult seotud ettevõtlusele, siis oleks vaja suhelda seal ka ministeeriumite tasemel," märkis Valgerist.

Michal kinnitas, et ministeeriumite tööalased kontaktid on pidevad, kuid tema sõnul ei ole kaubavoogude poliitiliseks muutmine ei kaubavoogude ega kaubavedajate huvides.

Michali sõnul ei ole praeguse kaubavoogude vähenemise põhjused poliitilised, vaid majanduslikud.

Toimetaja: Merili Nael



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: