Paalalinna kool on nüüd liikumispuudega lastele paremini ligipääsetav ({{commentsTotal}})

Viljandi Paalalinna kool on hea näide munitsipaalkoolist, kus on väga väikese eelarvega tehtud ümberkohandusi, mis võimaldavad majja pääseda ka puuete ja erivajadustega inimestel.

Koolist sai esimene põhikool Eestis, mille välisuksel on võrdõigusvoliniku kantselei poolt välja antud märk "Siia saab", vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ratastooli kasutav Viljandi noormees Siim Kütt sai eksperdina ära proovida, kas Paalalinna kooli kaldtee on ikka õigesti ehitatud ja kuidas trepitõstuk töötab.

"Kaldtee on viimase peal, kallakud kõik tunduvad õiged ja head. Aga trepitõstukiga oli meil väike intsident. Jõudsin üles välja, aga see ei tahtnud mind sealt lifti pealt maha lasta. Õnneks õnnestus meil see kuidagi uuesti toimima saada ja ma sain alla vähemalt. Üles ma küll ei saanud, aga vähemalt sain uuesti alla," rääkis Siim.

See juhib tähelepanu laialt levinud murele: sageli võime leida hooneid, kus on trepitõstuk küll olemas, kuid see kas ei tööta või pole võti alati kättesaadav.

Võrdõigusvolinik Liisa Pakosta ütles, et Eestis on üha enam erivajadustega lapsi ja kui nad lasteaeda või kooli ei pääse, siis pole neil lootustki tööturule jõuda.

"Me teame hiljutisest uuringust, et tervelt 40 protsenti erivajadustega lastest, kes asusid õppima põhikoolis, ei suutnud seda tegelikult lõpetada," ütles Pakosta.

Järgmisena plaanib Paalalinna kool ehitada nelja korrust ühendava lifti.

Toimetaja: Priit Luts



klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: