Innovatiivsete lahenduste hankimist motiveeritakse 20 miljoni euroga ({{commentsTotal}})

Eesti on seadnud eesmärgiks, et aastaks 2020 oleks 3% kõigist riigihangetest innovatsioonihanked. See tähendab, et hankija ei otsi mitte konkreetset toodet või teenust, vaid püstitab ülesande ning ootab lahenduseks uusi ja huvitavaid ideid.

Hollandis Rotterdamis asuv Erasmuse haigla on hea näide sellest, mida tähendab innovatsioonihange. Aastas käib selle haigla pesuruumist läbi 70 000 voodit ja madratsit. Voodite pesemine võtab väga palju aega, vett ja elektrit.

Mõned aastad tagasi kuulutas haigla välja innovatsioonihanke. Kandideerijatelt oodati ettepanekuid, kuidas muuta süsteem efektiivsemaks. Hanke võitis väike tehnoloogiafirma IMS Innovations. Täna pesevad haiglas voodeid robotid ning püsikulud vähenesid märkimiväärselt, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Jeroen Veenendaal, kes Erasmuse haiglat innovatsioonihanke korraldamisel nõustas, usub, et selliste hangete kasutamine muutub üha populaarsemaks vaatamata selle, et ettevõtete jaoks pole see kindlasti kõige turvalisem tee.

"Innovatsiooniga kaasneb risk. Sellest ei saa üle ega ümber. Me näeme seda Tesla-suguste suurettevõtete puhul. Samuti väiksemate ettevõtmiste, näiteks voodite pesemise juures. Lahenduseks pole mitte riskide vältimine, vaid riskide juhtimine," rääkis Veenendaal.

Eestis ei ole innovatiivsete lahenduste hankimine eriti levinud. Valitsuse seatud eesmärk näeb aga ette, et aastaks 2020 on 3% riigihangetest innovatsioonihanked.

Läbi EAS-i jagatakse järgneva seitsme aasta jooksul 20 miljonit eurot toetusraha neile riigi- ja omavalitsusasutustele, kes soovivad innovatsioonihanke korraldada.

"Küll on aga EAS-i toetusega niimoodi, et seda me saame anda ainult nutika spetsialiseerumise valdkondadele. Ehk siis enamasti on tegemist IT-lahenduste, e-tervise ja ressursside väärindamisega. See on meie piirang. Aga põhimõtteliselt on innovaatiline hange kasutatav igal elualal," kinnitas EAS-i innovatsioonihangete projektijuht Aldo Välba.

Toimetaja: Priit Luts



uudised
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: