Linnades ületatakse kiirust enim kohtades, kus piirkiirus on väiksem kui 50 km/h ({{commentsTotal}})

Homme hommikuni toimuvad üle Eesti liiklustalgud, kus politseinikud mõõdavad kiirust kohtades, millest inimesed ise on teada andnud. Maanteedel on tänane päev politseinikele möödunud rahulikult, kuid linnades on olnud probleeme kohtadega, kus piirkiirus on väiksem kui 50 kilomeetrit tunnis.

Inimesed andsid aprilli esimese nädala jooksul PPA Facebooki lehel teada 1200 kohast, kus on probleeme kiiruse ületajatega. Lõpuks jäi politseile kontrollida 800 kohta üle Eesti, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kõige rohkem anti teada ohtlikest kohtadest Harjumaal, järgnesid Tartu- ja Pärnumaa. Tallinna linnas oli probleemsete asukohtade ühine nimetaja väga väike piirkiirus.

"Suurtel trassidel, kus piirkiirus on 90 ja 110 kilomeetrit tunnis, on asi politsei mõistes väga hea. Küll aga saab patrullide ettekannete põhjal probleemkohtadena välja tuua Tallinna linnas kohad, et kus on piiratud kiirust 20, 40 kilomeetrini tunnis - nendes kohtades kiirust ületatakse," selgitas Põhja prefektuuri liiklustalituse juht Henry Murumaa.

Tema sõnul on kiirus piiratud neis kohtades seetõttu, et seal on kergliiklus ja et tagada jalakäijate ja jalgratturite ohutus.

Pärastlõunaks oli Harjumaal fikseeritud üle 50 piikiiruse ületaja, neist kaks ületasid lubatud sõidukiirust rohkem kui 40 kilomeetrit tunnis. Maanteedel on tänane päev möödunud pigem rahulikult ning suuremaid rikkumisi tuvastatud ei ole.

PPA juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigu märkis, et liiklustalgud annavad politseile võimaluse koostööks kogukonnaga. "Politsei jaoks joonistuvad seal välja probleemid, kus inimesed näevad ohtu ja sealt tulevad välja ka need kohad, kus politsei muidu igapäevaselt ei käigi ja ei teagi, et seal on kiiruse ületamine suur probleem," selgitas ta.

Lõplik kokkuvõte 24 tundi kestvate liiklustalgute kohta valmib homme lõunaks.

Toimetaja: Merili Nael



uudised

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: