Eesti ei näe vajadust totaalseks piirikontrolliks ({{commentsTotal}})

{{1461327687000 | amCalendar}}

Saksamaal tehtud uuringust nähtub, et vaatamata suurtele kuludele, mille tooks kaasa sisepiiride taastamine Euroopa Liidu riikide vahel, on kontrollimatust migratsioonist tulenev kahju siiski sellest veel neli korda kallim. Sellegipoolest on Eesti ametlik seisukoht, et piirikontrolli taastada pole vaja, sest see on liialt kulukas ning kontrollimatu migratsiooni ohtu Eestile ei ole.

Saksamaal baseeruv Bertelmann Stiftung on välja arvutatud, et sisepiiride taastamise majanduslik mõju oleks EL-i aastase SKT vähenemine 470 miljonit kuni 1,4 triljonit eurot ning kaupade kallinemise 1-3%.

Ehkki teine uuring kinnitab, et piirikontrolli taastamine oleks neli korda odavam kui piiramatu ränne EL-is, leiab siseministeeriumi piirivalvepoliitika osakonna juhataja Janek Mägi, et kontroll tuleb taastada seal ja sel hetkel, kus see parasjagu vajalik on. Eestis ta seda vajadust praegu ei näe, sest Eesti on migratsiooni transiit- mitte sihtriik, ehkki, nagu ta möönab, odavam ja muretum oleks migrandid kinni püüda Eesti-Läti, mitte Eesti-Soome piiril, kui nad Eestist juba läbi on sõitnud, sest esimesel juhul oleks see Läti mure (loe: rahaline kohustus), teisel Eesti oma.

Mugavus ja kulud kaaluvad potentsiaalse ohu üles

„Praegu ohtu ei ole. Nii kaua, kui ohtu ei ole, ei ole mõtet võtta vastu meetmeid ja hakata igaks juhuks ehitama aeda Läti-Eesti piirile, sest kui vaatame Ungari näidet – kui oli konkreetne probleem, pandi aed püsti kahe kuuga,“ pidas Mägi reaalsemaks reageerida ohule selle tekkimisel.

„Et praegu hakata ettevaatavaid meetmeid tarvitusele võtma ja piirata ära inimeste mugavus, kes on harjunud igapäevaselt ükskõik mis ajal ja mis kohas ületama piiri, hästi kiiresti liikuma Soome ja tagasi või siis Lätti poodi, siis need mõned kümned ja mõned sajad immigrandid ei kaalu kindlasti seda üles,“ oli Mägi veendunud.

Mägi kinnitusel on Schengeni viisaruumi reegliks, et piiri ületades ei tohiks olla tunda, et ületatakse piiri, st üleminek ühest riigist teise peaks olema kiire, sujuv ja märkamatu. Ehkki see kehtib praegu vaid maismaapiiril – sadamas ja lennujaamas on kontroll ka praegu, hoiatavad sisepiirivastased, et selle kehtestamisel muutuksid kontrollijärjekorrad ka seal tunduvalt pikemaks.

„Tuleks juurde üks kontrolliliin – piirikontroll. Praegu lennureisijad teevad check-in'i ja liiguvad väravasse, kus kontrollitakse, kas sama inimene, kes tegi check-in'i, läks lennuki peale,“ selgitas Mägi.

„Väga paljude riikide lennujaamades seda kontrolli inimesed enam väravas ei tee, seda teeb masin. Kui me nüüd vaatame tehnikaarengule ja tulevikule, siis oleks võimalik ühendada check-in'i pardaleminekukontrolliga, aga see kõik nõuab olulisi mõttemuutusi ja investeeringuid, nii et selleks me praegu ei ole valmis ja seda ette ei näe,“ kinnitas Mägi.

Arvutused näitavad, et kui igale suure Soome laeva pealt tulevale reisijale, keda on kokku ca 2000, teha maha tulles dokumendikontroll, mis võtab aega ca 30 sekundit ning selle töö peale pandaks 10 piirivalvurit (keda Eestil ulatuslike koondamiste tagajärjel täna võtta ei ole), saaks viimane inimene laevalt maha alles ca 1h ja 40 minutit pärast laeva randumist. Turismisektor peab seda hävitavaks hoobiks.

Eesti saab 2018. aastal EL-i eesistujamaaks. See tähendab, et kogu Euroopa juhtivpoliitikud ja kõrged ametnikud hakkavad muudkui Eesti vahet sõitma – selge see, et muutume siis ka potentsiaalsete terroristide jaoks huvitavaks. Kuid ka selleks ajaks Eestil piirisulgemise plaani pole.

„Kui piirikontrolli taastamine mõne kohtumise ajaks on vajalik, nagu meil on siin olnud, kui Ameerika Ühendriikide president külastas ja NATO välisministrid kohtusid, sellisel juhul see piirikontroll taastatakse, see on lühiajaline ja sellega me saame väga hästi hakkama,“ kinnitas Mägi.

Eesti eesistumine piire ei sulge

Lühiajaliseks piirisulgemiseks nimetas Mägi vahemikku umbes viiest päevast kuni kuu ajani, kuid möönis, et varasemalt pole ükski eesistujamaa piiride sulgemist vajalikuks pidanud ega seda rakendanud. Pigem peab Mägi vajalikuks teha Eestisse saabuvatele delegaatidele suuremat julgestuskontrolli, tagades nii nende turvalisus.

Põhjust sisepiiri mitte kehtestada väljendavad ametnikud aga peamiselt just numbrites: kui kallis see kõik oleks ja kui palju meil inimesi puudu jääks: politsei- ja piirivalveamet on viimaste koondamiste tulemusel nii alamehitatud, et piirivalveametnikke lihtsalt ei jätkuks. Kaheksa maismaapiiripunkti avamine Eesti 343 km piiri peale maksaks siseministeeriumi arvutuste kohaselt umbes 25 miljonit eurot: tuleks ju ehitada piir välja, rajada sinna soojakud piirivalvuritele, maksta neile palka, teha hooldustöid ja tagada side.

Jõuliselt võitlevad piirikontrolli taastamise vastu nii turismifirmad kui ka logistikaettevõtted: selge see, et nii inimeste kui kaupade liigutamine muutuks piirikontrolli tingimustes aeglasemaks ja kallimaks, mis lõpuks tuleks ikka meil kõigil omast taskust kinni maksta.

Seega, kuniks ohuhinnang ütleb, et Eesti julgeolek on hea, nii et täielik piirikontrolli vajadus puudub, jääb loota, et odavam ja mugavam lahendus asjatuks riskikäitumiseks ei muutu ning mugavuslahendus endale jalgalaskmiseks ei pöördu.

„Eesmärk on, et ebaseaduslik kontrollimatu ränne ei liiguks riigist riiki. Odavam oleks koheselt reageerida välispiiride sulgemisega ja transiitkoridoride kontrollimisega kui mitte midagi teha,“ tõdes Mägi.

Eesti jääb seega seni valitud meetodi juurde – piiri pisteline kontroll.

Vaata ka "Aktuaalse kaamera" selleteemalist uudist artikliga liidetud videost.



Venemaa koondislased 2014. aasta MM-il enne mängu Alžeeriaga.Venemaa koondislased 2014. aasta MM-il enne mängu Alžeeriaga.

2014. aasta MM-il mänginud Venemaa jalgpallikoondisel lasub dopingukahtlus

Venemaa sporti on tabanud järjekordne dopinguskandaal, nüüd on kahtluse all kogu 2014. aasta MM-il mänginud jalgpallikoondis.

Viljandimaal hukkus maastikusõidukiga ümber läinud nooruk

Viljandimaal hukkus laupäeval maastikusõidukiga ümber läinud nooruk.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Ott TänakOtt Tänak

Tänak eesootavast Poola etapist: see on sõitjate ralli

Autoralli MM-sari jätkub järgmisel nädalavahetusel Poolas, millele Sardiinias võiduarve avanud Fordi piloot Ott Tänak läheb vastu lootusrikkalt.

Jogurtid.Jogurtid.
Magusamaks tõstab jogurti hinda üle 40 protsendi

Kuigi algul oli plaanis suhkrumaks panna peale vaid limonaadidele, siis esmaspäeval riigikogus vastu võetud magustatud jookide seaduses on kirjas ka piimatooted ja täismahlad.

Uuendatud: 19:03 
Meeleavaldajad Haaberstis.Meeleavaldajad Haaberstis.
Muinsuskaitseamet riigikogule: Haabersti paju pole püha puu

Muinsuskaitseamet teatas ametlikus vastuses Haabersti paju kaitsele asunud riigikogu liikmetele, et puu ei vaja riikliku kaitse alla võtmist ning Õismäe elamurajooni pole põhjust miljööväärtusliku alana käsitleda.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Politsei paigaldas pealinna taskuvaraste eest hoiatavad märgised

Kolmapäeva hommikul paigaldasid Kesklinna politseijaoskonna konstaablid koos Tallinna Kesklinna valitsuse esindajaga vanalinna tänavatele märgised, mis hoiatavad taskuvaraste eest.

Mohamed SalahMohamed Salah
Liverpool ostis 39 miljoni euro eest ründetalendi

Eesti jalgpallikoondise kapteni Ragnar Klavani meeskond Liverpool ostis täna 39 miljoni euro eest AS Romalt egiptlasest ääreründaja Mohamed Salah', kes sõlmis viie aasta pikkuse lepingu.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema