Eesti uueks presidendiks on valmis saama ka Jaak Jõerüüt ({{commentsTotal}})

{{1461332416000 | amCalendar}}

Kirjanik ja diplomaat Jaak Jõerüüt kinnitas ERRi uudisteportaalile oma valmidust saada Eesti presidendiks. Jõerüüdi sõnul on ta võtnud vastu Vabaerakonna kutse minna selgitama erakonnale oma seisukohti presidendikandidaadina ja ”igaüks, kes sellise kutse vastu võtab, peab arvestama kõigi võimalike tagajärgedega”.

Erakonna esimehe Andres Herkeli sõnul toetab Vabaerakond kandidaati, kellel on parteideülene toetus ja ta on autoriteet ka väljaspool Eestit.

„Eesti president peab olema võimalikult sõltumatu, oskama näha ja näidata suuremat pilti, kuhu Eesti peab minema,” märkis Herkel erakonna teates.

President peab tema hinnangul reageerima ka riigikogu praakidele ja ülepingutustele, olema ühiskonna sidustaja, veenev kõneisik ja dialoogipartner kõigi ühiskonna rühmade jaoks.

Jaak Jõerüüt märgib, et presidendivalimiste seadus seab keerulisse olukorda nii erakonnad kui ka kandidaadid, sest seaduslikku alust end ise kandidaadina üles seada ei ole ja riigikogu liikmedki saavad seda teha alles neli päeva enne esimest valimisvooru riigikogus.

Samas ei lase Jõerüüt on end heidutada tõsiasjast, et Vabaerakond oma kaheksa parlamendisaadikuga ei saa teda presidendikandidaadiks esitada, kuna selleks on vaja vähemalt 21 riigikogu liikme või valijamehe toetust.

”Kui inimene presidendiks kandideerib, peab ta a priori olema erakondadeülene,” tõdes Jõerüüt ERRi uudisteportaalile seoses faktiga, et Vabaerakond peab kaasama tema presidendikandidaadiks esitamiseks ka teisi poliitilisi jõude.

Nii sotsiaaldemokraadid, IRL-i kui ka Vabaerakond on avalikult välja öelnud, et toetavad parteideülese ühiskandidaadi leidmist. Aastatel 2004-2012 Reformierakonda kuulunud Jõerüüt astus erakonnast välja, kui oli puhkenud Reformierakonna rahastamisskandaal. Praegu ei kuulu ta ühtegi erakonda.

Aastatel 2004-2005 oli Jaak Jõerüüt Eesti kaitseminister. Ta on olnud Eesti suursaadik Soomes, Itaalias ja Maltal, Küprosel, ÜRO juures, Lätis ja Rootsis.

Vabaerakond on lisaks Jõerüüdile kutsunud oma vaateid tutvustama ka Marina Kaljuranna, Allar Jõksi ja Indrek Tarandi.

Presidendiks saamise valmidusest on juba varem teada andnud Siim Kallas.

Et president saaks valitud parlamendis, peab ta saama 68 riigikogu liikme toetuse – ei aita isegi sellest, kui 59 häälega koalitsioon on üksmeelne.

Reformierakond – kellega seostatakse võimalikest presidendikandidaatidest Siim Kallast, Marina Kaljuranda ja Urmas Paeti – on teinud kõigile parlamendis esindatud erakondadele ettepaneku asuda otsima ühisosa.

Vaata ka Jaak Jõerüüdi intervjuud "Aktuaalsle kaamerale" artikliga liidetud videost.

Toimetaja: Rain Kooli



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: