Eesti Pank ei plaani võimalusest hoolimata Eesti Energia võlakirju osta ({{commentsTotal}})

Eesti Pank ei osta Euroopa Keskpanga võlakirjade kokkuostuprogrammis Eesti Energia võlakirju. Kokkuleppe järgi teevad seda kuue euroala riigi keskpangad. Nordea Eesti peaökonimisti Tõnu Palmi sõnul on keskpankade sekkumine võlakirjaturule hindu kergitanud ja intresse langetanud.

Aprillist lubab Euroopa Keskpank liikmesriikide keskpankadel osta korporatiivvõlakirju igakuiselt kokku 80 miljardi euro eest. Alates juunist saavad keskpangad osta järelturult ka eraettevõtete võlakirju, välja arvatud kommertspankade omasid. Vaatamata sellele võimalusele ei plaani aga Eesti Pank Eesti Energia võlakirju osta

Investeerimisreitinguga võlakirju hakkavad ostma Belgia, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia ja Soome keskpank, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Praegu on kokku lepitud, et kuus keskpanka eurosüsteemis hakkavad neid võlakirju ostma. Kuna need on ühised ostud ja nendel kuuel keskpangal on rohkem kogemusi nendel turgudel, siis lepiti kokku, et nemad teevad neid oste teiste eest," lausus Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik.

Kuigi hiljuti alandas reitinguagentuur Moody´s Eesti Energia krediidireitingut, vastab ettevõte Kaasiku sõnul ostmise tingimustele.

"Seda kindlasti ei saa ütelda, et keegi ei taha osta sellepärast, et tegemist on Eesti Energia võlakirjaga."

Otsest kasu võlakirjade müük Eesti Energiale ei too, sest Eesti Pank ostaks võlakirju vaid teistelt investoritelt järelturul, mitte otse Eesti Energialt. Mõju on olnud aga kogu võlakirjaprogrammil.

"Kogu turgu mõjutab see, et keskpangad on selles ettevõtete sektoris uued ostjad. Ja me oleme näinud, et 10. märtsist on võlakirjad juba reageerinud, sealhulgas ka Eesti Energia võlakirjad - võlakirjahinnad on kasvanud ja intressimäärad langenud," märkis Nordea Eesti peaökonomist Tõnu Palm.

"See otsene mõju majandusele on minimaalne. Aga pigem mõjutab see seda, et kõikide uute emitentide, kes kvalifitseeruvad keskpanga programmile, intressikulu on oluliselt madalam," lisas ta.

Eesti Pank on siiani ostnud ligi 60 miljoni euro eest riigi osalusega ettevõtte Eleringi võlakirju ja rohkem kui 1,6 miljardi euro väärtuses üleeuroopaliste organisatsioonide võlakirju.

Euroopa Keskpanga korporatiivvõlakirjade kokkuostuprogramm pidi esialgu lõppema selle aasta septembris, kuid Euroopa Keskpank otsustas seda pikenda järgmise aasta märtsini.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



"suud puhtaks" eel
Jevgeni Solovjov, Ivo Parbus, Vello Lõugas ja Irina Aab - mõned näited KOV ametnike korruptsioonijuhtumitest.

Ajajoon: kümme aastat KOV korruptsioonijuhtumeid

2007. aasta juulis sai kaitsepolitsei ülesande jälgida kuue suurema Eesti linna juhtimist. Ülesande sai kapo, sest suurte linnade korruptsioonijuhtumid võivad olla ohtlikud ka kogu Eesti julgeolekule. Need linnad on Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve ja Jõhvi. ERR.ee teeb sellenädalase "Suud puhtaks" korruptsiooniteemalise saate eel ülevaate kümne aasta korruptsioonijuhtumitest kohalikes omavalitsustes.

ela kaasa eksperimendile
Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: