Pangad ei toeta pensionifondide raha väljavoolu piiramise ideed
Kommertspangad ei toeta kaubandus-tööstuskoja ideed suunata rohkem pensionifondide investeeringuid Eesti majandusse. Fondivalitsejad põhjendavad seda sellega, et Eestis pole riigivõlakirju ja kiratsev Tallinna börs ei paku kindlust, et klientidele suudetakse pakkuda soovitud pensioni.
Praegu on Eesti pensionikogujate rahast 5,4 protsenti kodumaal. Kaubandus-tööstuskoja hinnangul võiks see aasta-aastalt 10 protsendi kaupa tõusta, kuni jõuab 2020. aastal 45 protsendini, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Natuke rohkem kui 5 protsenti on Eesti majandusse investeeritud. Euroopas on see tase tegelikult kordades kõrgem. Me peaksime igal juhul otsima võimalusi, kuidas saaksime Eestis pensionifondide ehk Eesti inimeste enda raha rohkem Eesti majandusse suunata," selgitas koja juht Mait Palts.
Eesti suuremad kommertspangad sellest mõttest vaimustunud pole.
"Kui me vaatame Eesti väiksust ja sobivust pikaajalisteks investeeringuteks, siis pigem on lihtsam leida klientidele sobivaid lahendusi maailmast kui Eestist," märkis SEB Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst.
"Tänase seisuga on Eestis ju ainult kaks riigiettevõtet, kes on võlakirjaturgudelt finantseerimist kaasanud. Võib-olla neid ettevõtteid võiks rohkem olla. Teine asi, millele võiks mõelda, on see, kuidas meie börsile ettevõtteid juurde tuua, kuidas Tallinna börsil ettevõtteid noteerida," kommenteeris Swedbanki Investeerimisfondide juht Kristjan Tamla.
Pensionifondid investeeriks hea meelega Eesti riigi võlakirjadesse, aga neid pole.
LHV pank on aastaid Eesti raha Eestisse investeerinud. LHV pensionifondid on juba 15 protsendi ulatuses kodumaal. LHV majanduseksperdi Heido Vitsuri sõnul aga kohustuslikke protsente seada ei tohiks, sest siis võib kannatada klient.
"Fondide kõige tähtsam ülesanne on kindlustada võimalikult suur sissetulek pensionipõlveks ja kui me hakkame käsukorras investeerima nendesse projektidesse, mis siin üldse olemas on ja need ei garanteeri seda tulusust, mida me võime mujal saada, siis tegelikult me petame oma kliente," selgitas Vitsur.
Mait Palts väidab, et sellepärast peakski muutust rakendama järk-järgult, et saaks tekkida võimalusi.
"Kindlasti võime arutleda nii ajalise raami kui ka protsendi üle, kuid suund peab ilmselgelt olema see, et investeeringute maht Eestisse suureneks," ütles ta.
Toimetaja: Merili Nael