Pangad ei toeta pensionifondide raha väljavoolu piiramise ideed ({{commentsTotal}})

Kommertspangad ei toeta kaubandus-tööstuskoja ideed suunata rohkem pensionifondide investeeringuid Eesti majandusse. Fondivalitsejad põhjendavad seda sellega, et Eestis pole riigivõlakirju ja kiratsev Tallinna börs ei paku kindlust, et klientidele suudetakse pakkuda soovitud pensioni.

Praegu on Eesti pensionikogujate rahast 5,4 protsenti kodumaal. Kaubandus-tööstuskoja hinnangul võiks see aasta-aastalt 10 protsendi kaupa tõusta, kuni jõuab 2020. aastal 45 protsendini, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Natuke rohkem kui 5 protsenti on Eesti majandusse investeeritud. Euroopas on see tase tegelikult kordades kõrgem. Me peaksime igal juhul otsima võimalusi, kuidas saaksime Eestis pensionifondide ehk Eesti inimeste enda raha rohkem Eesti majandusse suunata," selgitas koja juht Mait Palts.

Eesti suuremad kommertspangad sellest mõttest vaimustunud pole.

"Kui me vaatame Eesti väiksust ja sobivust pikaajalisteks investeeringuteks, siis pigem on lihtsam leida klientidele sobivaid lahendusi maailmast kui Eestist," märkis SEB Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst.

"Tänase seisuga on Eestis ju ainult kaks riigiettevõtet, kes on võlakirjaturgudelt finantseerimist kaasanud. Võib-olla neid ettevõtteid võiks rohkem olla. Teine asi, millele võiks mõelda, on see, kuidas meie börsile ettevõtteid juurde tuua, kuidas Tallinna börsil ettevõtteid noteerida," kommenteeris Swedbanki Investeerimisfondide juht Kristjan Tamla.

Pensionifondid investeeriks hea meelega Eesti riigi võlakirjadesse, aga neid pole.

LHV pank on aastaid Eesti raha Eestisse investeerinud. LHV pensionifondid on juba 15 protsendi ulatuses kodumaal. LHV majanduseksperdi Heido Vitsuri sõnul aga kohustuslikke protsente seada ei tohiks, sest siis võib kannatada klient.

"Fondide kõige tähtsam ülesanne on kindlustada võimalikult suur sissetulek pensionipõlveks ja kui me hakkame käsukorras investeerima nendesse projektidesse, mis siin üldse olemas on ja need ei garanteeri seda tulusust, mida me võime mujal saada, siis tegelikult me petame oma kliente," selgitas Vitsur.

Mait Palts väidab, et sellepärast peakski muutust rakendama järk-järgult, et saaks tekkida võimalusi.

"Kindlasti võime arutleda nii ajalise raami kui ka protsendi üle, kuid suund peab ilmselgelt olema see, et investeeringute maht Eestisse suureneks," ütles ta.

Toimetaja: Merili Nael



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: