Kolonel: olukord Iraagis ei erine Afganistanist ({{commentsTotal}})

Kuus Eesti instruktorit hakkavad suvel koos taanlastega välja õpetama Iraagi sõjaväelasi. Otsuse võttis vastu kaitseministeerium, kuid see vajab veel ka riigikogu kinnitust.

Afganistan oli viimane sõjaline missioon Eesti sõduritele ja see lõppes 2014. aastal. Nn tuleristsed saadi Iraagis, kuhu Eesti sõdurid lähetati esmakordselt 2003. aastal. Nüüd plaanib kaitseministeerium saata Iraaki kuus instruktorit, kes hakkavad koos taanlastega välja õpetama Iraagi julgeolekujõudude sõdureid ja ohvitsere, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Praegu on üksuse ettevalmistusfaas. See päädib ühistreeningutega Taanis - meie kuueliikmeline meeskond on osa Taani kontingendist. Suve keskel peaks üksus välja liikuma eeldusel, et riigikogu mandaat selleks ka tuleb," rääkis kaitseväe peastaabi operatiivosakonna ülem kolonel Aron Kalmus.

Iraak püüab praegu luua korda oma vägedes enne Mosuli tagasivallutamise operatsiooni. Milline saab olema olukord suvel, kui Eesti kaitseväe instruktorid kohale jõuavad, on keeruline ennustada.

"Julgeolekuolukord tervikpildis ei erine olukorrast, mida näeme täna Afganistanis. Julgeolekukeskkond varieerub päevast-päeva," tõdes Kalmus.

Eesti instruktorid ei osale lahingoperatsioonidel, vaid treenivad iraaklasi baasis.

Kaitsevägi valmistub treeningmisiooni kaheks rotatsiooniks. Lisaks kuuele instruktorile ollakse valmis saatma veel nelja ohvitseri staabipersonali väljaõpetamiseks.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: