Türgi pidas kinni Hollandi päevalehe ajakirjaniku ({{commentsTotal}})

Hollandi päevaleht Metro teatas, et lehe hollandi-türgi päritolu kolumnist peeti kinni Türgis president Recep Tayyip Erdoğani kohta tehtud Twitteri-postituse tõttu.

Türgi päritolu ajakirjanik Ebru Umar jõudis säutsuda, et politsei on tema ukse taga ja ta toimetatakse kuurortlinna Kuşadası politseijaoskonda. "Ma ei viibi vabaduses, läheme haiglasse arstlikule läbivaatusele enne, kui mind viiakse prokuröride juurde," kirjutas ta.

Hiljem ütles ajakirjanik, et on vaba, kuid tal pole lubatud riigist lahkuda.

Hollandi välisministeerium säutsus omalt poolt, et amet on tihedas kontaktis Umari ja kohalike võimudega ning Istanbulis asuv suursaatkond tegeleb aktiivselt juhtumiga, mis on pälvinud Hollandi täie tähelepanu.

Möödunud nädalal puhkes poliitiline torm pärast avalikkuseni jõudnud teadet, et Türgi konsulaat palus Hollandis tegutsevatel Türgi organisatsioonidel edastada neile mis tahes elektronkirju ja sotsiaalmeedias levivaid postitusi, milles kritiseeritakse Erdoğani või Türgit.

Hollandi peaministri Mark Rutte sõnul küsib ta Ankaralt konsulaadi algatuse kohta täpsustusi. Türgi konsulaadi teatel saatis kirja ametnik, kelle halvasti valitud sõnu tõlgendati valesti.

Umar kirjutas Metro veergudel Türgi algatusest kriitilise arvamusloo, milles võrdles konsulaadi saadetud teadet Saksa natsiparteist eeskuju võtnud Hollandi Natsionaalsotsialistliku Liikumise (NSB) praktikaga.

Türgi võimud on algatanud ligi 2000 hagi inimeste vastu, keda süüdistatakse Erdoğani solvamises.

Umar peeti kinni samal ajal, kui Türgis viibisid Saksa kantsler Angela Merkel ja Euroopa Liidu kõrged ametnikud, et kindlustada Ankaraga sõlmitud rändekokkuleppe täitmine. Inimõiguslased on teinud EL-i juhtidele etteheiteid, et nad ei ole tõstatanud Türgiga suheldes sõnavabaduse küsimust.

Toimetaja: Merilin Pärli

Allikas: BNS



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: