NATO hävitajad hoiavad end vormis ({{commentsTotal}})

Nädala algul toimus Ämaris NATO õhuväeõppus, millel osalesid seitse liikmesriiki ning Soome ja Rootsi. Ämaris demonstreeriti ajakirjanikele ka NATO kaugluurelennukit E3 ehk AWACS ning räägiti Vene õhuväe aktiivsusest Läänemere regioonis. Juulikuus Varssavis toimuva NATO tippkohtumise eel on päevakorras ka Balti rahuaja õhuturbemissiooni muutmine õhukaitsemissiooniks.

Hispaania ja Belgia piloodid on alates jaanuarist Šiauliais ja Ämaris õhuturbemissioonil. See on rahuaja õhupatrull, kuid lennukid on relvastatud. Kui võõra riigi sõjalennuk rikub õhuliiklusreegelid, peab õhuturbelennuk selle tuvastama. Ka teine lennuk võib olla relvastatud.

Eesti õhuruumi rikkumisi oli eelmisel aastal kolm, tänavu on neid olnud kaks, need on väldanud alla minuti, ütleb õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien. "Kogu Süüria siirde vältel eelmise aasta septembrist praeguseni on arvuliselt vähem Vene lennukeid lennanud meie piirkonnas kui möödunud pooleteise aasta jooksul, kinnitas Tarien.

Erukindral Ants Laaneots arvab, et Vene õhuväe aktiivsus on vähenenud kõikjal. Süüria operatsioon on kulukas, Venemaa majanduslik olukord pole kiita.

"Vene valitsus oli sunnitud vähendama eelarvet 5% võrra seoses nende majanduskriisi ja sanktsioonidega. Teiseks läheb neil raha, et Süürias saaks opereerida nende lennuväe segabrigaad. Ehkki Putin omal ajal valjuhäälselt teatas, et ta toob selle sealt välja, tegelikult toodi Süüriast välja ainult mõned eskadrillid," kinnitas erukindral Ants Laaneots.

Vene pilootide viimaste nädalate demonstratsioonesinemised Läänemere kohal oli sõnum ameeriklastele: te olete meie hoovis. Kindral Laaneots on veendunud, et Vene sõjaväelased on saanud ülesande õrritada NATO-t. Kuid Vene pommitajate ülelendu Ameerika hävitajast ei saa võrrelda Türgi juhtumiga: Läänemere kohal olid Vene lennukid relvastamata. Kui need oleksid olnud relvastatud ja kui nende sihtimisseadmed oleksid olnud sisse lülitatud, oleksid Ameerika laeva sensorid selle registreerinud.

"Üsna varsti on Varssavi summit, siis Venemaa püüab heidutada NATO liikmesriike - eriti mõningaid, kes on nõrganärvilisemad," hoiatas Laaneots.

NATO lennukid "näevad" kaugele

Enne NATO Varssavi tippkohtumist juulikuus võib selliseid demonstratsioonesinemisi tulla veel. NATO ei kasuta ka nende puhul relvi esimesena.

"Me jälgisime seda, kandsime ette, seepeale koostatakse diplomaatiline noot poliitilisel tasandil ja kogu lugu," võttis NATO õhujuhtimiskeskuse ülema asetäitja brigaadikindral Roberto Di Marco protseduuri kokku.

NATO kaugluurelennuk Boeing E3 Sentry, rahva keeles tuntud rohkem kui AWACS, lendas Ämarisse Geilenkirchenist. See oli maandumisharjutus pilootidele, sest lennuk ei osalenud õppustel. Kuid samas oli see demonstratsioon: meil on silmad igal pool.

Lennuk teeb aastas 500 lendu. Üks lend kestab 8 kuni 12 tundi. Pärast Ukraina sõja algust lennatakse kahte uut marsruuti - põhjas Balti riikidest Norrani, lõunas Poolast Rumeenia ja Bulgaariani.

"Tavaliselt me lendame Poola või Rumeenia kohal, aga kui saame eriülesande, lendame Balti riikide kohal. Arvestades meie üsna suurt nägemisulatust võite
ette kujutada, kui kaugele Balti riikides me vaatame," tutvustas E3 Geilenkircheni meediaohvitser major Karsten Stove, kinnitades, et nende ametlik "nägemisulatus" on 400 km.

"AWACS-i ülesanne on ka see, et nad aegajalt lendavad ja kontrollivad, kuidas reageerib nende lennule Venemaa õhukaitsesüsteem - kuidas lülitatakse radarid sisse, mida uut ja huvitavat on venelastel sündinud ja toimunud," täiendas Laaneots.

NATO vägede ülemjuhataja kindral Breedlove soovitas hiljuti, et Balti riikide rahuaja õhuturbemissioon peaks muutuma lahing- ehk õhukaitsemissiooniks. See tähendaks rohkem lennukeid igas Balti riigis. Erukindral Laaneots arvab, et nende julgestuseks ja katteks tuleks Baltimaades omada ka keskmaa õhutõrje raketisüsteeme.

Hispaania ja Belgia piloodid lendavad Balti taevas viimaseid päevi. Aprilli lõpus saabuvad nende asemel Leetu portugallased ja Eestisse britid. Mis pärast juhtub, võib selguda NATO tippkohtumisel Varssavis.

Toimetaja: Merilin Pärli



uudised
Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: