NATO hävitajad hoiavad end vormis ({{commentsTotal}})

Nädala algul toimus Ämaris NATO õhuväeõppus, millel osalesid seitse liikmesriiki ning Soome ja Rootsi. Ämaris demonstreeriti ajakirjanikele ka NATO kaugluurelennukit E3 ehk AWACS ning räägiti Vene õhuväe aktiivsusest Läänemere regioonis. Juulikuus Varssavis toimuva NATO tippkohtumise eel on päevakorras ka Balti rahuaja õhuturbemissiooni muutmine õhukaitsemissiooniks.

Hispaania ja Belgia piloodid on alates jaanuarist Šiauliais ja Ämaris õhuturbemissioonil. See on rahuaja õhupatrull, kuid lennukid on relvastatud. Kui võõra riigi sõjalennuk rikub õhuliiklusreegelid, peab õhuturbelennuk selle tuvastama. Ka teine lennuk võib olla relvastatud.

Eesti õhuruumi rikkumisi oli eelmisel aastal kolm, tänavu on neid olnud kaks, need on väldanud alla minuti, ütleb õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien. "Kogu Süüria siirde vältel eelmise aasta septembrist praeguseni on arvuliselt vähem Vene lennukeid lennanud meie piirkonnas kui möödunud pooleteise aasta jooksul, kinnitas Tarien.

Erukindral Ants Laaneots arvab, et Vene õhuväe aktiivsus on vähenenud kõikjal. Süüria operatsioon on kulukas, Venemaa majanduslik olukord pole kiita.

"Vene valitsus oli sunnitud vähendama eelarvet 5% võrra seoses nende majanduskriisi ja sanktsioonidega. Teiseks läheb neil raha, et Süürias saaks opereerida nende lennuväe segabrigaad. Ehkki Putin omal ajal valjuhäälselt teatas, et ta toob selle sealt välja, tegelikult toodi Süüriast välja ainult mõned eskadrillid," kinnitas erukindral Ants Laaneots.

Vene pilootide viimaste nädalate demonstratsioonesinemised Läänemere kohal oli sõnum ameeriklastele: te olete meie hoovis. Kindral Laaneots on veendunud, et Vene sõjaväelased on saanud ülesande õrritada NATO-t. Kuid Vene pommitajate ülelendu Ameerika hävitajast ei saa võrrelda Türgi juhtumiga: Läänemere kohal olid Vene lennukid relvastamata. Kui need oleksid olnud relvastatud ja kui nende sihtimisseadmed oleksid olnud sisse lülitatud, oleksid Ameerika laeva sensorid selle registreerinud.

"Üsna varsti on Varssavi summit, siis Venemaa püüab heidutada NATO liikmesriike - eriti mõningaid, kes on nõrganärvilisemad," hoiatas Laaneots.

NATO lennukid "näevad" kaugele

Enne NATO Varssavi tippkohtumist juulikuus võib selliseid demonstratsioonesinemisi tulla veel. NATO ei kasuta ka nende puhul relvi esimesena.

"Me jälgisime seda, kandsime ette, seepeale koostatakse diplomaatiline noot poliitilisel tasandil ja kogu lugu," võttis NATO õhujuhtimiskeskuse ülema asetäitja brigaadikindral Roberto Di Marco protseduuri kokku.

NATO kaugluurelennuk Boeing E3 Sentry, rahva keeles tuntud rohkem kui AWACS, lendas Ämarisse Geilenkirchenist. See oli maandumisharjutus pilootidele, sest lennuk ei osalenud õppustel. Kuid samas oli see demonstratsioon: meil on silmad igal pool.

Lennuk teeb aastas 500 lendu. Üks lend kestab 8 kuni 12 tundi. Pärast Ukraina sõja algust lennatakse kahte uut marsruuti - põhjas Balti riikidest Norrani, lõunas Poolast Rumeenia ja Bulgaariani.

"Tavaliselt me lendame Poola või Rumeenia kohal, aga kui saame eriülesande, lendame Balti riikide kohal. Arvestades meie üsna suurt nägemisulatust võite
ette kujutada, kui kaugele Balti riikides me vaatame," tutvustas E3 Geilenkircheni meediaohvitser major Karsten Stove, kinnitades, et nende ametlik "nägemisulatus" on 400 km.

"AWACS-i ülesanne on ka see, et nad aegajalt lendavad ja kontrollivad, kuidas reageerib nende lennule Venemaa õhukaitsesüsteem - kuidas lülitatakse radarid sisse, mida uut ja huvitavat on venelastel sündinud ja toimunud," täiendas Laaneots.

NATO vägede ülemjuhataja kindral Breedlove soovitas hiljuti, et Balti riikide rahuaja õhuturbemissioon peaks muutuma lahing- ehk õhukaitsemissiooniks. See tähendaks rohkem lennukeid igas Balti riigis. Erukindral Laaneots arvab, et nende julgestuseks ja katteks tuleks Baltimaades omada ka keskmaa õhutõrje raketisüsteeme.

Hispaania ja Belgia piloodid lendavad Balti taevas viimaseid päevi. Aprilli lõpus saabuvad nende asemel Leetu portugallased ja Eestisse britid. Mis pärast juhtub, võib selguda NATO tippkohtumisel Varssavis.

Toimetaja: Merilin Pärli



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.