Abituriendid Eesti keele eksamist: ebameeldivaid teemasid ei olnud, kõige keerulisem oli lugemisülesanne ({{commentsTotal}})

Eesti keele riigieksamiga sai avapaugu selle aasta riigieksamite periood. Tänavu kirjutas eesti keele eksamit kokku 7234 noort. Abituriendid, kellega "Aktuaalne kaamera" vestles, jäid eksami teemadega üldjoontes rahule, öeldes, et valik oli lai.

Eesti keele riigieksam koosnes kahest osast: lugemisosas sai õpilane valida ühe alustekstide komplekti ja lahendas selle põhjal 2–4 analüüsivat ülesannet, teises osas tuli kirjutada umbes 400-sõnaline arutlev kirjand, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Valida oli nelja teema vahel. Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpetaja Anu Kell ütleb, et kui eelmisel aastal olid teemad peamiselt seotud ühiskonnaprobleemidega, siis sel aastal oli teemade valik laiem.

"Aususe ja petmise teema tundus mulle eriti hea selles mõttes, et mulle meenus, milliseid teoseid me oleme käsitlenud, seega ma loodan küll, et neile meenuvad igasugused Ibseni teosed, millest oleme rääkinud ja mida annaks siduda, ning aususe ja petmise teema on praegu Eestis ka erakordselt aktuaalne," märkis Kell.

"Aktuaalse kaameraga" rääkinud noored kiitsid samuti teemade valikut.

"Ei olnud selliseid ebameeldivaid teemasid, nagu tehnoloogia või sellised, mida ma ei oskaks. Enamasti kasutasin ma artikleid, aga kirjandust sai ka iga teemaga kasutada. Seal üks teema oli spordi kohta, seal ei oleks osanud ma midagi tuua," märkis Tallinna 21. kooli abiturient Anželica Ilustrumm.

„Ei olnud kõige raskem. Ei olnud sellist tunnet, et nüüd läks kõik metsa ja ma ei tea, mis nüüd sellest kõigest nüüd saab. Ei olnud nii, et oli ainult üks teema, mille kohta mul midagi öelda oleks,“ ütles Tallinna Reaalkooli abiturient Viv Marleen Tamme.

„Olid sellised asjakohased teemad, mida ma sain valida. Ise valisin kirjandusest hariduse ja vabaduse ning nende seose,“ rääkis Tallinna 21. kooli abiturient Sten Silver Sooman.

"Ma arvan, et parem kui kartsin." märkis Tallinna Reaalkooli abiturient Gloria Märts.

Reaalkooli teine abiturient, Johanna Viik nõustus. "Aga ega ta nüüd kõige paremini ei läinud, aga eks näeb."

Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi abituriendi Madli Lehiste arvates oli kõige keerulisem lugemisülesanne. "Keeruline oli see arusaamine tekstist. Kirjandi osa läks paremini kui lugemine, valisin esimese teema."

Toimetaja: Merit Maarits



reportaaž sõmerust
Rakvere Lihatööstuse tootmishoone Sõmerus

Kuidas streigipilved tapamaja kohale tõusid?

Mis juhtub, kui töötajatele tundub, et juhtkond vaatab neist üle ja ümber? Tuleb streik. Rakvere lihakombinaadi tapamaja töötüli tagamaid käis Lääne-Virumaal Sõmerus uurimas ajakirjanik Toomas Sildam. 

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: