1. jalaväebrigaad tähistas 99. aastapäeva ({{commentsTotal}})

Kaitseväe peamine manööverüksus, esimene jalaväebrigaad tutvustas täna oma 99. sünnipäeval kaitseväe igapäevaelu ja relvastust.

Täna 99 aastat tagasi asuti Tallinnas komplekteerima eesti sõjaväelastest Peeter Suure merekindluse teist kindluspolku. Vabadussõjas osales see üksus esimese jalaväerügemendi nime all. Kolmeteistkümne aasta eest loodi tema õigusjärglasena 1. Jalaväebrigaad staabiga Tapal, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Praegusel territooriumil oleme alates 2014. aastast seoses riigikaitse arengukava ümbervaatamisega. Arengut võime näha me põhimõtteliselt igapäevaselt seoses soomusmanöövri arenguga. Linnak areneb tunduvalt, esimene uus kasarm on juba valmimas. Brigaad on viimase kahe aasta jooksul väga tugevaks läinud," rääkis 1. jalaväebrigaadi staabiveebel Andres Rebane.

Brigaadis teenib seitsmes pataljonis ja kolmes üksikkompaniis ligi 5000 kaitseväelast. Brigaadi relvastusse kuuluvad suurtükid, õhutõrjekahurid ja relvasüsteemid, lahingmanöövriüksuste soomukid, lähitulevikus seisab ees soomusmanöövrivõime arendamine.

"Kaitsevägi on kõvasti arenenud, mina ei kujuta ette, mis oli see elu siin 10 aastat tagasi, aga nii palju, kui ma jutu järgi olen kuulnud, see on ikka öö ja päev. Kogu aeg üritatakse üksteisega koostööd teha. Nüüd on meil ka siin liitlasüksused, kellega me oleme ka väga tihedat koostööd teinud. Hiljuti käisime ise laskmas, nii kaugtuld kui ka otselaskmisi teostamas," selgitas 1. jalaväebrigaadi suurtükipataljoni tulerühma vanem, seersant Robert Laurand.

Ajateenistus esimeses jalaväebrigaadis annab lisaks erialaoskustele ka hea ettevalmistuse tsiviileluks.

"Teenistus 1. jalaväebrigaadis on olnud huvitav, on andnud rohkem juurde, kui ma alguses oskasin mõelda. Edasi lähen õppima infotehnoloogiat. Kindlasti olen palju pädevam uutes katsumustes, mida ma võib-olla varem ei oleks osanud isegi näha," nentis ajateenija Aaret Randjärv.

1. jalaväebrigaadi ülema kolonelleitnant Veiko-Vello Palmi sõnul on järgmisel aastal sajandat sünnipäeva tähistav 1. jalaväebrigaad ühtlasi nii Eesti vanim kui samas ka kõige kiiremini arenev üksus. "Oleme täielikult lahinguvalmis ning suuteline Eestit kaitsma samal moel, nagu seda tegi meie eelkäija Vabadussõjas," ütles kolonelleitnant Palm.

Täna hommikul Tapa linnakus aset leidnud rivistusel anti üle aasta ohvitseri, allohvitseri, sõduri ja töötaja tiitlid. 1. jalaväebrigaadi aasta ohvitser on õhutõrjepataljoni ülem major Priit Pikner, aasta allohvitser vanemveebel Indrek Roosaar Kalevi jalaväepataljonist, aasta sõdur Scoutspataljonis teeniv kapral Janar Peets ning aasta töötaja 1. jalaväebrigaadi staabi referent Kätlin Vildek.

Tapa linnakusse saabunud külalised said tutvuda brigaadi relvastuse ja tehnikaga ning osaleda võistlustes ja mängudes. Esmakordselt korraldati lahtiste uste päeva raames ka karjääripäev, kus lisaks kaitseväe struktuuriüksustele tutvustasid oma tegevust politsei- ja piirivalveamet, päästeamet ning vanglaamet.

Tänane 1. jalaväebrigaad on kaitseväe peamine manööverüksus, kuhu kuulub enamik ajateenistuse jooksul väljaõpetatavatest üksustest. Brigaadi koosseisu kuulub elukutselistest kaitseväelastest koosnev kiirreageerimisvõimega Scoutspataljon ning ajateenijate baasil Kalevi ja Viru jalaväepataljonid, tagalapataljon, pioneeripataljon, õhutõrjepataljon ning suurtükiväepataljon. Sel aastal saab 1. jalaväebrigaad oma käsutusse ka esimesed moodsad jalaväe lahingumasinad CV9035.

Toimetaja: Jaak Eelmets, Laur Viirand



uudised
Aivar Sõerd

Aivar Sõerd pakub: eestlaste viinaralli Lätti siiski jätkub

Endine rahandusminister, Reformierakonda kuuluv riigikogu rahanduskomisjoni kuuluv Aivar Sõerd leiab, et valitsuse otsus alkoholiaktsiisi vähendada tähendab siiski piirikaubanduse jätkumist. Sama meelt on rahanduskomisjoni vabaerakondlasest liige Andres Ammas.

Jelena Gorbatšova

TTÜ naisteadlane vallutab NASAs kosmost, Weekend festivalil aitab politseid

Jelena Gorbatšova on noor Eesti teadlane, kes istus septembrikuu esimesel päeval lennukisse ja sõitis Ameerikasse, et veeta seal Fulbright Scholar programmi stipendiumiga akadeemiline aasta NASA-s. Seal tehtud teadustöö aitab aga igapäevaselt kaasa politsei tööle – näiteks Weekend festivalil tuvastas politsei tema välja töötatud narkootiliste ainete analüsaatoriga narkojoovet.

Mõju edetabel: kellele ja milleks?
Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: